Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõnujook on kahjulik
Tiit Sau tahab saada petturist ausaks ärimeheks
Sotsiaalministeeriumi tervise edendamise büroo peaspetsialisti Tarmo Kariisi sõnul peaks kohe, kui laekuvad esimesed kaebused, tööle hakkama tarbijakaitseamet. Sellisel juhul võiks tarbijakaitseamet tellida ka joogi kliinilised katsed, leidis ta.
Praegustel andmetel ei ole nimetatud joogis aineid, mis oleks tarbijale keelatud, lisas Kariis.
Noorsoopolitsei komissari Einar Nurmela sõnul on tegemist raske olukorraga, sest valitsuse poolt kehtestatud eeskirjad ei kehti alkoholi ja narkootikumide osas ning eraldi seadusena ei ole seda sätestatud.
«Kui lähemal ajal ei võta riigikogu tarbijakaitseseaduses ette mingeid parandusi, on targem pillid kokku panna,» lausus Nurmela. Tema sõnul ei ole mõnujookide kahjustava toime kohta kaebusi nendeni jõudnud, kuid energiajoovet on väga raske tuvastada.
Tervisekaitseameti peaspetsialist Leili Kaska on hämmeldunud, kuidas ajakirjandus saab energiajoogi soovitavaks annuseks nimetada neli kuni kuus purki õhtu jooksul. «See on organismile hävitav ja lubamatu, sest ülevitaminiseerimine on vitamiinide puudumisest tunduvalt hullem,» lisas ta.
Eesti Ekspressi ajakirjaniku Aivar Meose sõnul tugines ta oma artikli kirjutamisel välisajakirjanduse andmetele.
Tallinna psühhiaatriahaigla arsti Madis Mandre sõnul on jõujookide pidev tarvitamine kahjulik, sest tarbija satub joogist sõltuvusse. Kui inimene ikka tajub, et jook tekitab mõnu, joob ta seda ka edaspidi, lisas ta.
1987. aastal valmistas firma Red Bull esimese energiajoogi ja püsis üksinda turul viis aastat, lausus Tiit Sau. AS Notrius valis Guvi joogi turustamise seal sisalduva guarana aine tõttu, mida Sau väitel ei ole teistes jõujookides. Joogi eesmärk on tõsta toonust ja selleks on energiajook ülevitaminiseeritud.
Guvit toodetakse Saksamaal ja jook tuuakse Eestisse Hollandi ladudest. Sau väitel on Eestisse toodud kaks koormat energialisandit.
Liiga suurt huvi tekitab toode Sau väitel seetõttu, et keegi ei saa täpselt aru, kuidas üks purk jooki saab energiat tekitada, kui ta ei sisalda alkoholi. Oht tekib Sau sõnul siis, kui jooki liiga palju tarvitatakse. Tema sõnul on purgi peal kirjas kõik ettekirjutused, kellele jook soovitav ei ole.
Guvit ei tohi alkoholiga segada ja see takistab meil seda toodet baarides müüa, sest kõik on harjunud jooma segusid, ütles Sau.
Reeglina on jook mõeldud neile, kes teevad öötööd või tahavad väsimust peletada, ideaalne on teda kasutada ka noorteüritustel või reividel, lisas Sau. Tema sõnul oleks hea, kui energiajook suudaks konkurentsi pakkuda noorte seas levinud XTC tablettidele, kuid tõenäoline see ei ole. «Need, kes on harjunud kangema kraamiga, kasutavad seda ka edaspidi,» kinnitas Sau.
Tiit Saul on must minevik. 1995. aasta augustis püüdis ta end parukaga maskeerinuna võltsitud maksekorraldusega Keila Panga Tallinna osakonnast välja petta 875 455 krooni.
6. detsembril mõistis Tallinna linnakohus Sau pettuses süüdi ja karistas teda nelja-aastase vabadusekaotusega tingimisi, kusjuures kohus määras talle kolmeaastase katseaja.
Sau sõnul on nimetatud juhtum tema eraasi ja ASi Notrius tegevdirektoriks saamisel polnud tema eesmärk pääseda ligi firma rahale. Ta kinnitas, et need kaks asja tuleb hoida teineteisest lahus. Samas lubas Sau, et ta annab tulevikus meelsasti informatsiooni selle kohta, miks inimesed üldse panga petmisele lähevad.
Tiit Sau ei väida, et avalikkuse ette sattumine seoses kõlapinda tekitanud mõnujoogi turustamisega on paratamatu.