Nabatants Toompeal

Riigikogus käib äge vaidlus 1997. aasta riigieelarve üle. Üleeile lõppes riigikogu istung alles tund aega peale südaööd, läbi hääletati üle saja parandusettepaneku. Valitusel pole üksmeelt selles, millised on riigieelarve prioriteedid. Peaminister Tiit Vähi nõuab kaitsekulutuste kahekordistamist, siseminister Märt Rask lubab tagasi astuda, kui siseministeerium raha juurde ei saa.

Markantseim möödapanek eelarveprojekti koostamisel on kaitsekulutuste suurendamine 42 protsendi võrra. Kasutades Mõõdukate fraktsiooni esimehe Andres Tarandi sõnu, püüdis kaitseminister Andrus Öövel kivist vett välja pigistada, et välja mõelda, kuidas kaitsekulutuste suurendamiseks planeeritav summa ära kulutada.

Kuigi Vähi loodab majanduskasvu suurenemist, otsustas riigikogu alates järgmisest aastast tõsta kütuseaktsiisi, mistõttu tõuseb ka piima ja leiva hind ning inflatsioon riigis suureneb. Rahandusminister Mart Opmann kinnitab, et aktsiisid on vaja ühtlustada Euroopa Liidus kehtivate tariifidega. Veidi ennatlik on arvata, et Eestit Euroopa Liidus juba pikisilmi oodatakse.

Kaitsekulutuste suurendamine on otseselt seotud teise arusaamaga, mille järgi Eesti astub kohe-kohe NATOsse. Samas on teada, et NATO funktsionäärid pole selles suhtes kaugeltki nii optimistlikud, kui näiteks Öövel, kes on langenud samasse lõksu, kuhu omal ajal NSVL. USA strateegia külma sõja ajal oli NSVL surnuks relvastada, mis USA-l ka õnnestus.

Eesti ei ole täna veel Euroopa Liidus ja seepärast võiks Tallinnas müüa ka «vale» kumerusega banaane ning mõelda lisaks NATO-isade nõudmistele ka sellele, kuidas suudavad endal hinge sees hoida Võhma linna elanikud. Või on riigikogu valitud euroalamate poolt?