7. november 1996
Jaga lugu:

Pankrot -- raskemaks või kergemaks

«Dvigateli juhtum oli halb seepärast, et sul oli halb haldur, konkurent, kes pankrotiavalduse meelega andis, ja ebakindel kohtunik, kes polnud kindel, kas suudab kantimisi ära hoida,» on Mitt Pärnitsale öelnud.

Just pankrotimenetluse ülikerge algatamine ärritab tööstureid enim. Nii Pärnitsa erastatud Dvigateli kui ka Andres Sarri juhitava Talleksi varad arestiti väikese võlanõude tõttu.

Tigedad töösturid on teinud ettepaneku siduda pankrotimenetluse nõue poole omakapitali suurusega.

«Varade arestimise asemel oleks kohtutäitur tõepoolest võinud Talleksi juhatuse esimehe Andres Sarri auto maha müüa,» kommenteerib Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder Talleksi juhtumit, kus RE Eesti Kütus võlanõue oli vaid 160 000 krooni.

Suurt pankrottide arvu võib Tederi sõnul seostada ka riigilõivuga. Suurtel võlausaldajatel on majanduslikult kasulikum esitada tsiviilhagi asemel pankrotiavaldus. Esimese puhul tuleks üle 50 000kroonise nõude puhul maksta riigilõivu 2200 krooni pluss 3% nõuetelt, mis ületavad 50 000 krooni. Pankrotimenetluse puhul on fikseeritud riigilõivu määr 1000 krooni.

Tederi sõnul on koda samas päri, et pankrotiavalduse esitamist tuleks teatud nõude suurusega piirata.

Ka pankrotihaldur Tiina Mitt nendib, et praegune pankrotiseadus võimaldab tõepoolest algatada pankrotimenetluse väga kiiresti, aga selle ärahoidmiseks ei ole veel vaja siduda nõude suurus poole omakapitali suurusega.

Kõige rohkem pankrotimenetlusi algatatakse pärast kümne päeva möödumist pankrotihoiatusest. «Võlgnikud arvavad, et kui nad hoiatusele ei reageeri, siis võlausaldajal pole võimalust edasi minna. Ja siit hädad algavadki,» räägib Mitt. Tark võlgnik vastab igal juhul, ka siis, kui on sunnitud tunnistama, et saab võla tasuda alles kolme kuu pärast.

Tallinna linnakohtu kohtunik Koidula Laurisaar nendib, et tõepoolest esitatakse ka põhjendamatuid pankrotiavaldusi, kuid üldjuhul jäävad need rahuldamata.

Pankrotimenetlus ei ole Miti sõnul firmale veel eluohtlik, ent edasi sõltub kõik sellest, millise kohtuniku kätte menetlus satub ja kes saab halduriks. Võlgniku jalg on ukse vahele jäänud alles siis, kui haldur teeb kohtunikule ettepaneku mentluse algatamiseks ning kohtunik annab välja määruse, lisab Mitt.

Üks vigadest, mida tehakse, on see, et noor, kogenematu kohtunik kirjutab kohe oma määruses haldurile: arestida varad, vahendid, pangaarved, kõik mis iganes, räägib Mitt.

Uues pankrotiseaduse eelnõus on Miti sõnul aga mitu punkti, mis asja parandab. Esiteks see, et menetlus algab hetkest, mil kohtunik teeb sellekohase määruse, mitte aga päevast, mil võlausaldaja dokumendid sisse annab. Lisaks sellele ei piisa võlgniku maksujõuetuks kuulutamiseks enam sellest, kui ta pankrotihoiatusele ei vasta.

Miti sõnul ongi maksujõuetuse tõestamise kohustus see konks, millega kergekäeliselt algatatud pankrotte saab vältida.

Teine probleemide ring, mis tööstureid rahutuks teeb, puudutab pankrotihalduri positsiooni. Praegu tegutseb pankrotihaldur justkui nii võlausaldaja kui ka võlgniku huvides, olles kahel vastandlikul positsioonil.

Mitt möönab, et see on pankrotihalduri jaoks kõige suurem dilemma. Maailmas on kaks pankrotiseaduse ideoloogiat, üks kaitseb maksimaalselt võlgnike, teine võlausaldajate huve. Eesti pankrotiseadus lähtub viimasest.

«Rikaste riikide pankrotiseadus annab eelkõige võlgnikule võimaluse jalgadele tõusta. Eesti on vaene, peame võtma laene, laenuandjaks on pangad, nii et me pole selleks võimelised,» räägib Mitt.

Pankrotihaldur on huvitatud, et saada pankrotipessa võimalikult palju vara, mille müügist valdavalt kujunebki halduri tasu. Selmet kaitsta võlgnikku ja otsida võimalusi ettevõtte saneerimiseks, püüab haldur vara võimalikult kiiresti realiseerida.

Uus seaduseelnõu näeb ette pankrotis oleva ettevõtte tervendamise võimalust, kuid tööstureid ei rahulda asjaolu, et selle üle otsustamine on vaid halduri pädevuses. «Miks peaks haldur olema huvitatud ettevõtte saneerimisest, kui tema enda tasu sõltub ettevõtte müügist,» pärib Teder.

Seetõttu on koda esitanud riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku kirjutada seadusesse, et pankrotihaldur on kohustatud esitama tervendamiskava võlgniku või võlausaldaja nõudel.

Kohtunik Laurisaar nõustub probleemi olemasoluga: «Tõepoolest, siiani pole saneerimist kasutatud.»

Töösturite idee panna pankrotihalduri tasu sõltuvusse ettevõtte saneerimisest paneb Miti fantaasia tööle. Ta kujutleb värskelt ülikooli lõpetanud pankrotihaldurit, kes on suurepärane jurist, kuigi ei jaga majandusest mõhkugi, ning kes kuu aja jooksul koostab näiteks Pioneeri või Dvigateli reorganiseerimise kava. Head haldurid saavad tasu igal juhul ja halbu ei aita ka protsent vara müügist, lisab ta.

Eelnõusse kirjutatud nõuete rahuldamise järjekorra muutus pahandab kõiki peale maksuameti. Kui praegu on kõik pandiga tagatud nõuded esikohal, siis uue korra järgi langeks kommertspant alles neljandasse rahuldamisjärku.

«Olen õudselt selle vastu, et kommertspant pannaks neljandasse järku,» kinnitab arenguparteisse kuuluv Mitt, kelle parteikaaslaste väitel on kommertspandi esimesse järku jätmine pankurite ja Siim Kallase ettepanek.

«Ärge mõelge nüüd poliitiliselt,» hüüatab Mitt, «mitte et Kallas ütleb, et muudatus on halb, see tõepoolest ongi halb!»

Ta on kindel, et sõltumata pandi liigist peavad kõik laenuandjad olema võrdses olukorras. «Kui panna kommertspant neljandasse järku, siis ma ei kujuta ette, mis imet tuleb teha, et pangalt laenu saada.»

Mitt arvab, et kommertspandi neljandasse järku tõstmine on maksuameti idee ja nimelt sellepärast, et paljudes pankrottides saab maksuamet oma kolmanda järgu nõuete rahuldamisel väga vähe raha.

«Ja kuna kõige rohkem ongi kommertspanti, siis selle tõstmisega neljandasse järku näebki maksuamet, et päästab riiki,» on Mitt irooniline. Põhilise osa tulust saab maksuamet ikka töötavate ettevõtete pealt, lisab ta.

Uus pankrotiseaduse eelnõu tekitab poleemikat veel ka mitme põhiseadusevastase võlgniku õiguste piiranguga. Tegemist on paragrahvidega, mis näevad ette võlgniku sundtoomist ja vahistamist.

«Eestis rakendatavaid kriminaalseadusi vaadates torkab silma, et küllaltki kergekäeliselt vabastatakse enne kohtuprotsessi raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud isikud vahi alt,» räägib Reet Teder.

«Tsiviilkohtu pidamise kord näeb ette, et aresti võib kohaldada vaid 48 tundi, seda ka ekstreemsetel juhtudel. Pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt on teatud juhtudel õigus hoida võlgnikku tsiviilasjas vahi all aga kuni kuus kuud,» lisab Teder.

Ka pankrotihaldurid võiks välja tuua sadu punkte, mis nende arvates eiravad Eesti pankrotipraktikat.

Kui riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv ütleb, et pankrotiseaduse muutmise seadus tuleks sellel aastal vastu võtta, siis pankrotihaldur Tiina Miti seisukoht on, et tooriku küpseks kuulutamine ei ole veel mingil juhul õigustatud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum