12. november 1996
Jaga lugu:

Leedus kavandatakse kehtiva rahasüsteemi reformimist

Nagu teada, toimusid 20. oktoobril Leedu parlamendivalimised. Pärast esimest vooru sai ilmseks Leedu konservatiivide võit ning partei liidrid ei viivitanud oma plaanide teatavaks tegemisega. Leedu peaminister aastatel 1990--1993, konservatiivide juht ja arvestatavaim peaministrikandidaat uues valitsuses Gediminas Vagnorius on avalikustanud konservatiivide kavatsused valuutakomitee likvideerida ning vabastada litt seotusest USA dollariga. Konservatiivid süüdistasid demokraatlikku leiboristide parteid (LDDP) tahtlikus paanikatekitamises rahaturgudel ning kriisi provotseerimises.

Vastavalt konservatiivide tõlgendusele on praegu funktsioneeriva valuutakomitee näol tegemist viitsütikuga pommiga, mis halvab majandust ning suurendab välisvaluutadefitsiiti. Varem või hiljem see «pomm» plahvatab, kui keskpangal ei võimaldata õigeaegselt taastada oma traditsioonilisi funktsioone, väidavad konservatiivid.

Liti vabastamise väljakuulutamine tuli liiga kiiresti ning ootamatult, põhjustades palju segadust nii Leedus kui välismaal. Lähemad selgitused kavatsetava sammu ning selle teostamisviisi osas puudusid. Kohe levisid jutud liti devalveerimisest. Rahvas tormas pankadesse ning dollari nõudlus kasvas silmapilkselt. Esimese nädalaga ostsid eraisikud dollareid rohkem kui 6 mln liti eest ning kaotasid veel ühe miljoni tähtajaliste litihoiuste lõpetamisega. Vahetuskurss tõusis 4,08 litini dollari kohta, mis on seadusega lubatud maksimum. Musta turu kurss tõusis isegi 4,5 litini dollari kohta. Finantsturg reageeris ka Leedu kõige populaarsemate aktsiate hinna langemise ning Leedu riiklike võlakirjade intressimäärade tõusuga. Teisel nädalal peale valimisi muutus olukord taas normaalseks: vahetuskurss langes tavalise 3,98-ni, Leedu aktsia- ja riiklike võlakirjade turg stabiliseerus.

Liti tuleviku suhtes on paljud leedukad ning välismaalased siiski veel ebakindlad, ning seda informatsiooninappusesest tingituna. Peamine põhjus on terminite segiajamine. Inimesed ei näinud vahet valuutakomitee elimineerimise ja liti devalveerimise vahel. «Valuutakomitee mudeli elimineerimine ning liti nn lahtisidumine ei tähenda devalveerimist, vaid kõigest keskpanga konventsionaalsete funktsioonide taastamist ja littide «trükipressi» peatamist,» väitsid konservatiivid.

Teoreetiliselt on keskpangal järgmised funktsioonid: 1) raha emiteerimise ning ringluses oleva rahahulga reguleerimine; 2) viimase laenaja funktsioon; 3) järelevalve kommertspankade üle.

Kuni selle hetkeni ei täitnud Leedu keskpank esimesena nimetatud funktsiooni, kuna see oli valuutakomitee ülesanne -- raha emissioon sõltus dollarite sissevoolust Leedu keskpanka. Minimaalse kohustusliku reservi määra kehtestamisega kommertspankadele saavutas keskpank ringluses oleva sularaha üle kõigest nõrga kontrolli. Samuti ei täitnud keskpank teist funktsiooni, kuna «viimaseks laenajaks» oli rahandusministeerium, kes emiteeris pankade toetuseks lühiajalisi riiklikke võlakirju. Ainus funktsioon, mida tõepoolest täiel määral täideti, oli järelevalve kommertspankade üle. Konservatiivide kavatsused keskpanga funktsioonide taastamise osas tähendavad peamiselt esimese funktsiooni -- raha emiteerimise reguleerimise -- taastamist, ning selleks on vaja valuutakomitee elimineerida.

Ülaltoodut nimetatakse «keskpanga monetaarpoliitika muutmise projektiks», mis pärast teokssaamist võimaldab keskpangal rahvuslikku valuutat tugevdada ning vahetuskurssi stabiliseerida. Projekti teostamine toimub järk-järgult, kuna valuutakomitee kiire likvideerimine tähendaks tõepoolest liti devalveerimist ning tooks kaasa tõsise inflatsiooni.

Keskpanga funktsioonide taastamise esimesel astmel valuutakomitee likvideerimist veel ette ei nähta. See ei ole enne uusi presidendivalimisi võimalik, kuna praegune president Brazauskas on lubanud, et tema võimuloleku ajal «Liti usaldusväärsuse seadust» ei tühistata ning litt jääb seotuks. Presidendivalimised toimuvad 1997. aasta sügisel -- seega vältab ülalnimetatud projekti esimene staadium kauem kui aasta.

Teisel astmel tühistatakse «Liti usaldusväärsuse seadus» ning likvideeritakse valuutakomitee, mis tähendab, et litt vabastatakse seotusest ning keskpank hakkab ellu viima omaenda sõltumatut rahapoliitikat. Kolmas staadium näeb ette vahetuskursipoliitika viimist vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.

Leedu vabaturu instituut on kindel, et projekt on realistlik ning litt jääb stabiilseks ka peale valuutakomitee likvideerimist. Samuti peaks liti ostujõudu tõstma rahapakkumise piiramine keskpanga poolt. Kui aga valuutareserve hakatakse kasutama majanduse ning pangandussektori turgutamiseks, on tulemuseks devalvatsioon. Leedu keskpanga direktor on kinnitanud, et pangad omavad praegu piisavaid valuutareserve.

Väliseksperdid suhtuvad konservatiivide projekti palju skeptilisemalt. Nende arvates võib litt valuutakomitee likvideerimise järel langeda. Samuti viib see nende arvates T-billide intresside kasvule, millele järgneb üldine intressimäärade tõus, mille tagajärjeks on Leedu pankade laenutegevuse stagneerumine. Kõigele vaatamata on IMF teatanud, et pooldab valuutakomitee likvideerimist ning teeb omalt poolt kõik, et ära hoida selle sammu negatiivseid mõjusid Leedu majandusele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum