• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telefonside hõlpsamaks

    Samal ajal kui WTO püüab monopolfirmadest vabaneda, on rahvusvaheline telefoniühendus koondunud üha väiksema arvu kontsernide kätte. Ülemaailmsest telekommunikatsiooniturust on ainuüksi AT&T ja Unisource'i käes 24 protsenti, kellele järgnevad Global One (16,4 protsenti) ja Concert (11,2 protsenti).
    Firmad teenivad üha suuremaid kasumeid, kuna satelliidi- ja kaablimaksud vähenevad peaaegu neljandiku võrra aastas ehk palju rohkem kui operaatorfirmade kehtestatud hulgihinnad, mis langevad aastas 13 protsenti. Rahvusvahelised kõned ehk tarbijatelt kasseeritav hind langeb aastas aga ainult viis protsenti.
    Sellised andmed esitas rahvusvaheline telekommunikatsiooniliit (ITU) oma äsjasel Genfis peetud koosolekul.
    ITU prognoosib, et rahvusvaheliste telefonikõnede hind langeb praeguselt ligi dollarilt (12 krooni) sajandivahetuseks 88 sendile (10,56 krooni).
    Rahvusvahelised telefonikõned odavnesid mullu ligikaudu 30 protsenti Hispaanias, Portugalis, Saksamaal, Itaalias ja Shveitsis, viis protsenti aga Suurbritannias, Hollandis, Rootsis ja Prantsusmaal. Ameerika Ühendriikides hinnad samal ajal tõusid 14 protsenti.
    Maailma kaubandusorganisatsioonis peetavatel läbirääkimistel hindadest otseselt ei räägita, kuid neile avaldatakse kaudset mõju. Kõik riigid peavad esitama konkreetsed tähtajad, millal monopolid kavatsetakse kaotada.
    WTO leping peaks jõustuma 1998. aasta algul. Selle lepingu kohaselt tuleb riikidel muuta konkurentsile vabaks kohalikud ja kauge- või rahvusvahelised kõned, mobiiltelefoni- ja arvutiteenuste turg ning satelliiditeenused.
    Genfis Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi pidav Karl-Fredrik Falkenberg esitas uued Euroopa Liidu ettepanekud, mille kohaselt lubatakse 1998. aasta alguseks kaotada kõik telekommunikatsioonialased välisinvesteerimispiirangud Hispaanias ja Belgias ning kaudsed piirangud Prantsusmaal.
    Ühtlasi soovib Euroopa Liit paremaid tingimusi välja kaubelda Kanadalt, Jaapanilt, Singapurilt ja Brasiilialt ning ootab USA uusi ettepanekuid. KL-REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.