Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas tööjõu kiire palgatõus pidurdab ettevõtte arengut?
Kui vaadata Eesti rahva-majanduse kui terviku tasandilt, siis on oluline töö tootlikkuse ja palgataseme dünaamika suhe. Viimastel aastatel pole töö tootlikkus nii kiiresti tõusnud kui palgatase ja see on kahtlemata probleem.
Ma arvan, et need organisatsioonid, kes rõhutavad tulemuspalka, on rohkem selle tendentsi eest kaitstud. Sellisel juhul inimesed, kes soovivad palka juurde saada, tunnetavad, et see eeldab mõõdetavaid töö tulemusi. Suurte organisatsioonide häda on, et isiku panus on raskesti mõõdetav.
Inflatsiooni spiraal tekib nii, et tõusevad hinnad, siis tõstetakse palku ja siis tõusevad uuesti hinnad. Sellest inflatsiooni spiraalist ei saagi muud moodi välja murda, kui hakata analüüsima töö tootlikkuse ja palgataseme seost. Reaalpalga tõusu saab anda ainult töö tootlikkuse tõus. Kui inflatsiooni surve viib palgatõusule, siis suurendab palgatõus jälle omakorda inflatsiooni.
Eriti suur probleem on see nendele ettevõtetele, kes peavad tooteid eksportima ja kes tegid oma äriplaanid ja investeeringud kaks-kolm aastat tagasi madalamate palkade tingimustes.
Haavatavad palgatõusu osas on ka need, kes teevad allhanketöid. Allhanketöö liigub kohe edasi sinna, kus on madalamad kulud.
Ma arvan, et palga tõst-mine lääneriikide tasemele on üks faktor, mis kiirendab majanduse arengut ja siis löövad ka puudujäägid tööviljakuses kõige paremini välja. Palgatõusu ei tule tagasi hoida, vaid töö tootlikkust tuleb tõsta. Palgatõusuks on Eestis tohutu kasvuruum ja võib-olla on töötajatepoolne surve tööandjale isegi hea, sest tööandja on siis sunnitud mobiliseerima jõud, et tõsta tootlikkust, mis võimaldab maksta töötajatele neid rahuldavat palka. Palgatõusu ei saa tuua firma arengu takistajana.
Mida rutem sellised halajad kaovad majandusjuhtide positsioonidelt, seda parem Eesti majandusele on. Oma ebaõnnestumisi võib põhjendada millega tahes. Sügise saabumisega või sellega, et palka tuleb liiga palju maksta. Tegelikult on asi ikka selles, et me saame maksta Saksamaaga sarnast palka siis, kui meile on samasugune tootlikkus. Ega ei ole vahet, kas juhtida trollibussi Tallinnas või Berliinis. Vahe tuleb sisse ettevõtte juhtide ja tootmise korraldamisega. Ka tööjõuturul eksisteerib maailmaturu hind ja sellest ei õnnestu kõrvale kalduda. Programmeerijale makstakse New Yorgis, Stockholmis ja Helsingis enam-vähem sarnast palka ja pole mingisugust õigustust, miks Tallinnas peaks talle vähem maksma.