Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Popimad kalad on vikerforell ja karpkala

    Paarkümmend aastat tagasi hakkasid jõukamad kolhoosid abitootmise sildi all rajama oma kalakasvandusi. Neis kasvatatud forellid jõudsid nii Tallinna kui ka Moskva riigiametnike külmkappidesse, aga jätkus ka kohalikele töötajatele ning parematesse kauplustesse.
    Tänaseks on väike osa hävinud kolhoosikalamajanditest erastatud ja suudetud edukalt tööle rakendada. Näiteks Kirovi-nimelise kalurikolhoosi kalamajandi asemel on nüüd AS Fortur, Vilde-nimelise kolhoosi kalamajand kuulub ASile Salmo, Tartu näidissovhoosi kalamajandi omanik on OÜ Ilmatsalu Kala jne.
    Põlva kolhoosi kalamajandit hakati rajama kaheksakümnendatel, peamiselt Mati Vaino fanaatilise tegutsemise tagajärjel hakkas kolhoosi kalamajand kasumit tootma.
    «Inkubeerisime ja müüsime noorkala teistele kalamajanditele nii Eestis kui ka Venemaal,» meenutab Linda ASi omanik Mati Vaino, kes neli aastat tagasi kokkuostetud kolhoosiosakute eest ka oma kätetöö omanikuks sai.
    Inkubeerimisest kaalult sobiva müügikalani kulub vikerforelli puhul 3 aastat.
    «Loomulikult ei saa üksi hakkama ja Eesti kalakasvatajad hoiavad kõvasti kokku ning aitavad üksteist,» märgib Vaino. Näiteks talvituvad tema juures Põlvamaal Karilatsis Ilmatsalu kalamajandi karpkalad.
    «Oleme kõik oma karbid teistesse kalamajanditesse evakueerinud, Emajõe madalseisu tõttu pole meie tiikides piisavalt vett,» lausub Ilmatsalu Kala OÜ juhatuse esimees Mare Puhk.
    «Vaino on Karilatsi loodusliku potentsiaali kalakasvatuseks täielikult ära kasutanud, ise oma entusiasmiga selle kalamajandi üles ehitanud,» räägib Salmo ASi juht Rein Tenson.
    Enamik Eesti forellikasvatajaid ostavad kaladele sööda Taanist. Kohalik kalatoit jätab forelliliha hallikaks. Spetsiaalsööt sisaldab pigmente, mis muudavad kalaliha isuäratavalt punaseks.
    «Käisin ise selles söödatehases, kust oma forellidele toidu ostan ja olen taanlaste valmistatud kalasöödaga rahul,» märgib Vaino. Tema sõnul ostavad Eesti kalamajandid sööta sisse ühiselt, et hinnaalandust saada.
    Forellitiikidest voolab Karilatsi kalakasvanduses vesi kinnisesse jõekääru, kus elavad karpkalad. Karbid teevad vee jäätmetest puhtaks. Vaino kasvatabki suuri 6--7aastasi karpkalu ainult selleks, et jõevesi puhas oleks.
    Omaette vaatamisväärsus on meetripikkused siberi tuurad, keda Vaino kasvatab ainult ilu pärast. Viimane uudis on Ilmatsalu kalamajandist toodud jaapani kuldkarpkala ehk koi.
    Kui 1992. aastal kasvatati Eestis 380 tonni vikerforelli ja 234 tonni karpkala, siis möödunud aastal vaid vastavalt 278 ja 30 tonni. «Forellitoodang on meil vähenenud peamiselt sellepärast, et Soomest tuuakse tollivabalt vikerforelli ja Norrast lõhet,» põhjendab Rein Tenson.
    Salmo AS kasvatab aastas 60--70 tonni vikerforelli. Eesti suurim kalakasvataja on AS Fortur, kus aastatoodang ületab 100 tonni vikerforelli. Linda ASi aastatoodang küünib 15 tonnini.
    «Forellile on Eestimaal turgu küll,» ütleb Vaino, kes varustab püsikliente värske kalaga iga nädal. Suviti teeb Vaino koostööd Põlva Pesa hotelliga, kust tuuakse tema kalakasvandust külastama põhiliselt välisturiste.
    Vaino on oma kalakasvanduse kujundanud pisikeseks pargiks, mis mõjub tõelise vaatamisväärsusena.
    «Mõne aasta eest aitasin Matil suitsuahju kõrvale kokkupandava palkmaja ehitada, et sinna saaks iga ilmaga turiste viia,» märgib Pesa hotelli omanik Margus Timmo.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.