Popimad kalad on vikerforell ja karpkala

Paarkümmend aastat tagasi hakkasid jõukamad kolhoosid abitootmise sildi all rajama oma kalakasvandusi. Neis kasvatatud forellid jõudsid nii Tallinna kui ka Moskva riigiametnike külmkappidesse, aga jätkus ka kohalikele töötajatele ning parematesse kauplustesse.

Tänaseks on väike osa hävinud kolhoosikalamajanditest erastatud ja suudetud edukalt tööle rakendada. Näiteks Kirovi-nimelise kalurikolhoosi kalamajandi asemel on nüüd AS Fortur, Vilde-nimelise kolhoosi kalamajand kuulub ASile Salmo, Tartu näidissovhoosi kalamajandi omanik on OÜ Ilmatsalu Kala jne.

Põlva kolhoosi kalamajandit hakati rajama kaheksakümnendatel, peamiselt Mati Vaino fanaatilise tegutsemise tagajärjel hakkas kolhoosi kalamajand kasumit tootma.

«Inkubeerisime ja müüsime noorkala teistele kalamajanditele nii Eestis kui ka Venemaal,» meenutab Linda ASi omanik Mati Vaino, kes neli aastat tagasi kokkuostetud kolhoosiosakute eest ka oma kätetöö omanikuks sai.

Inkubeerimisest kaalult sobiva müügikalani kulub vikerforelli puhul 3 aastat.

«Loomulikult ei saa üksi hakkama ja Eesti kalakasvatajad hoiavad kõvasti kokku ning aitavad üksteist,» märgib Vaino. Näiteks talvituvad tema juures Põlvamaal Karilatsis Ilmatsalu kalamajandi karpkalad.

«Oleme kõik oma karbid teistesse kalamajanditesse evakueerinud, Emajõe madalseisu tõttu pole meie tiikides piisavalt vett,» lausub Ilmatsalu Kala OÜ juhatuse esimees Mare Puhk.

«Vaino on Karilatsi loodusliku potentsiaali kalakasvatuseks täielikult ära kasutanud, ise oma entusiasmiga selle kalamajandi üles ehitanud,» räägib Salmo ASi juht Rein Tenson.

Enamik Eesti forellikasvatajaid ostavad kaladele sööda Taanist. Kohalik kalatoit jätab forelliliha hallikaks. Spetsiaalsööt sisaldab pigmente, mis muudavad kalaliha isuäratavalt punaseks.

«Käisin ise selles söödatehases, kust oma forellidele toidu ostan ja olen taanlaste valmistatud kalasöödaga rahul,» märgib Vaino. Tema sõnul ostavad Eesti kalamajandid sööta sisse ühiselt, et hinnaalandust saada.

Forellitiikidest voolab Karilatsi kalakasvanduses vesi kinnisesse jõekääru, kus elavad karpkalad. Karbid teevad vee jäätmetest puhtaks. Vaino kasvatabki suuri 6--7aastasi karpkalu ainult selleks, et jõevesi puhas oleks.

Omaette vaatamisväärsus on meetripikkused siberi tuurad, keda Vaino kasvatab ainult ilu pärast. Viimane uudis on Ilmatsalu kalamajandist toodud jaapani kuldkarpkala ehk koi.

Kui 1992. aastal kasvatati Eestis 380 tonni vikerforelli ja 234 tonni karpkala, siis möödunud aastal vaid vastavalt 278 ja 30 tonni. «Forellitoodang on meil vähenenud peamiselt sellepärast, et Soomest tuuakse tollivabalt vikerforelli ja Norrast lõhet,» põhjendab Rein Tenson.

Salmo AS kasvatab aastas 60--70 tonni vikerforelli. Eesti suurim kalakasvataja on AS Fortur, kus aastatoodang ületab 100 tonni vikerforelli. Linda ASi aastatoodang küünib 15 tonnini.

«Forellile on Eestimaal turgu küll,» ütleb Vaino, kes varustab püsikliente värske kalaga iga nädal. Suviti teeb Vaino koostööd Põlva Pesa hotelliga, kust tuuakse tema kalakasvandust külastama põhiliselt välisturiste.

Vaino on oma kalakasvanduse kujundanud pisikeseks pargiks, mis mõjub tõelise vaatamisväärsusena.

«Mõne aasta eest aitasin Matil suitsuahju kõrvale kokkupandava palkmaja ehitada, et sinna saaks iga ilmaga turiste viia,» märgib Pesa hotelli omanik Margus Timmo.