Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi toob pensionifondide raha börsile

    Riiklike pensionifondide (AP-fond) investeerimisreeglid on «aegunud» ning tuleb üle vaadata, väidab Erik Åsbrink. Eesmärk on võimaldada ka nn esimesel, teisel ja kolmandal pensionifondil, kelle käsutuses on kokku 550 miljardit Rootsi krooni, paigutada raha aktsiatesse.
    Seni oli õigus aktsiaid osta vaid neljandal ja viiendal pensionifondil. Neljas AP-fond oli poolaasta kokkuvõttes suuruselt kolmas aktsiaomanik Stockholmi börsil, kellele kuulus aktsiaid kokku 44,2 miljardi Rootsi krooni eest. Viies fond on asutatud kõige hiljem ning see on hetkel ka kõige väiksem. Fondile kuulub aktsiaid kokku 7,4 miljardi krooni eest.
    Välisinvestorite omanduses on Rootsi börsil noteeritud firmade aktsiaid kokku 500 miljardi krooni eest. See vastab kolmandikule Stockholmi börsil kaubeldavate aktsiate koguväärtusest. Lõviosa kapitalist tuleb Ameerika pensioni- ja aktsiafondidest. Veel 1990. a oli välisinvestorite osa peaaegu olematu.
    Ostuhüsteeria vallandus 1993. a. Sellele eelnes mõni kuu varem, 1992. a novembris, Rootsi krooni kukkumine. Aastavahetusel kaotati kinniste ja vabade aktsiate süsteem, mille järel võisid välismaalased Stockholmi börsil osta ükskõik milliseid aktsiaid.
    Kontrolli Rootsi suurettevõtete üle on seni suudetud hoida oma riigi piires. Seda võimaldas eri hääleõigusega ehk A- ja B-aktsiate süsteem. Aktsiate abil, mille hääleõigus on kuni 1000 korda suurem, on Wallenbergi grupil õnnestunud säilitada kontroll näiteks Ericssoni üle, ehkki enam kui 50 protsenti aktsiatest kuulub välisosanikele.
    Energeetikainvesteeringud välja arvatud, ostavad välismaalased aktsiaid eelkõige kapitali kõrge tulususe kindlustamiseks. Seetõttu ostavad välisinvestorid nõrgema hääleõigusega B-aktsiaid, mis on tavaliselt kõige likviidsemad.
    Siiski ei soovi Rootsi valitsus, et kodumaised ettevõtted satuksid väliskapitali kätte ja kavatseb börsile lubada AP-fondide miljardid. Kui see teoks saab, on oodata aktsiakursside tõusu. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Apple tühistas iPhone’i tootmismahtude kasvuplaani
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.