Riiklike pensionifondide (AP-fond) investeerimisreeglid on «aegunud» ning tuleb üle vaadata, väidab Erik Åsbrink. Eesmärk on võimaldada ka nn esimesel, teisel ja kolmandal pensionifondil, kelle käsutuses on kokku 550 miljardit Rootsi krooni, paigutada raha aktsiatesse.

Seni oli õigus aktsiaid osta vaid neljandal ja viiendal pensionifondil. Neljas AP-fond oli poolaasta kokkuvõttes suuruselt kolmas aktsiaomanik Stockholmi börsil, kellele kuulus aktsiaid kokku 44,2 miljardi Rootsi krooni eest. Viies fond on asutatud kõige hiljem ning see on hetkel ka kõige väiksem. Fondile kuulub aktsiaid kokku 7,4 miljardi krooni eest.

Välisinvestorite omanduses on Rootsi börsil noteeritud firmade aktsiaid kokku 500 miljardi krooni eest. See vastab kolmandikule Stockholmi börsil kaubeldavate aktsiate koguväärtusest. Lõviosa kapitalist tuleb Ameerika pensioni- ja aktsiafondidest. Veel 1990. a oli välisinvestorite osa peaaegu olematu.

Ostuhüsteeria vallandus 1993. a. Sellele eelnes mõni kuu varem, 1992. a novembris, Rootsi krooni kukkumine. Aastavahetusel kaotati kinniste ja vabade aktsiate süsteem, mille järel võisid välismaalased Stockholmi börsil osta ükskõik milliseid aktsiaid.

Kontrolli Rootsi suurettevõtete üle on seni suudetud hoida oma riigi piires. Seda võimaldas eri hääleõigusega ehk A- ja B-aktsiate süsteem. Aktsiate abil, mille hääleõigus on kuni 1000 korda suurem, on Wallenbergi grupil õnnestunud säilitada kontroll näiteks Ericssoni üle, ehkki enam kui 50 protsenti aktsiatest kuulub välisosanikele.

Energeetikainvesteeringud välja arvatud, ostavad välismaalased aktsiaid eelkõige kapitali kõrge tulususe kindlustamiseks. Seetõttu ostavad välisinvestorid nõrgema hääleõigusega B-aktsiaid, mis on tavaliselt kõige likviidsemad.

Siiski ei soovi Rootsi valitsus, et kodumaised ettevõtted satuksid väliskapitali kätte ja kavatseb börsile lubada AP-fondide miljardid. Kui see teoks saab, on oodata aktsiakursside tõusu. DI