Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsusliit käärib lõhki

    Kranich arvas, et keskerakonna ja vene fraktsiooni võimaliku liitumise valitsuskoalitsiooniga otsustab Tiit Vähi ainuisikuliselt. «Kardan, et selles küsimuses ei konsulteeri ta koonderakonna teiste juhtivpoliitikutega, nagu ta ei teinud seda ka koostöökokkuleppe sõlmimisel keskerakonnaga,» ütles Kranich. Tema sõnul on loomulik, et Siim Kallas ja Tiit Vähi arutavad kõiki probleeme neljasilmakohtumisel, enne kui reformierakonna juhatus langetab kolmapäeval otsuse koalitsioonist lahkumise või jäämise küsimuses. Neljapäevaks kokku kutsutud reformierakonna volikogu istungit on võimalik ka ära jätta, kui kokkutuleku põhjused ära langevad, märkis Kranich.
    Eile õhtupoolikul andis reformierakond koonderakonnale kirjalikult üle oma juhatuse 17. novembri otsuse, milles koonderakonda süüdistatakse kehtiva koalitsioonileppe rikkumises: nimelt asumises ühepoolselt ja koalitsioonipartnereid informeerimata koalitsiooni laiendamisele. Otsuses nõutakse koonderakonnalt keskerakonnaga sõlmitud koostööleppe tühistamist hiljemalt homme kell 14. Selle nõude täitmata jätmise korral teeb reformierakonna juhatus erakonna volikogule ettepaneku reformierakonna lahkumiseks valitsuskoalitsioonist, öeldakse otsuses. «Ma ei oska koonderakonna käitumist prognoosida, kuid loodan, et meie pakkumist kaalutakse tõsiselt,» ütles Kranich.
    Heiki Kranich kommenteeris ka Tiit Vähi ütlusi eilses Äripäevas. «Pidada mind valitsuse kõige usinamaks kõigutajaks on ilmne liialdus või isegi fikseerunud luul,» sõnas Kranich. «Vastupidi, olen seda meelt, et KMÜ ja reformierakonna valitsuskoalitsioon on riigikogu praeguse koosseisu juures võimalikest variantidest parim,» ütles ta. Kranichi sõnutsi ei tähenda valitsuskoalitsioon seda, et kõik koalitsiooni osapooled peaks nõustuma Vähi seisukohtadega isegi juhul, kui peaminister omab probleemist ebapiisavat ülevaadet. «Selliseid probleeme on mitu, aga ma ei soovi neid nimetada,» lausus ta.
    Kranich tunnistas, et reformierakonna fraktsioon parlamendis on valitsuse esitatud eelnõusid kritiseerinud. «See näitab ennekõike meie head tahet, et eelnõud oleks paremini viimistletud. 1997. aasta eelarveprojekti osas on meil koonderakonnaga küll erimeelsusi, kuid neid on raske nimetada põhimõttelisteks,» ütles reformierakonna peasekretär.
    Kranichi sõnul kohtub ta väga paljude inimestega, kuid jagab alati kogu saadavat infot erakonna juhatusega. Ta selgitas, et on küsimusi, mida otsustab erakonna fraktsioon riigikogus, tähtsamad otsused langetab aga erakonna juhatus. Seejuures kuulatakse ära kõikide meie spetsialistide ja asjatundjate arvamused ja kommentaarid, mainis Kranich. «Pahatihti jääb aga mulje, et koonderakonnas võtab tähtsaid otsuseid vastu Tiit Vähi üksinda, mis oleks raske isegi juhul, kui ta oleks üliinimene,» ütles Kranich.
    Koonderakond on hämmastunud ja häiritud, et reformierakond on teinud järske otsuseid ilma koalitsioonipartneritega konsulteerimata, ütles koonderakonna fraktsiooni esimees riigikogus Mart Siimann. Tema sõnul on oravapartei koonderakonna ja keskerakonna koostööleppest valesti aru saanud. See lepe ei sea kahtluse alla reformierakonnaga sõlmitud koalitsioonilepingut, ütles Siimann. Ta märkis, et koonderakond saab aru koostööleppe paari punkti selgitamise vajadusest. Need puudutavad Siimanni sõnutsi koonderakonna ja keskerakonna seisukohtade kooskõlastamist oluliste seaduseelnõude suhtes, juhul kui erakondade programmilised seisukohad langevad kokku, ja punkti, kus koonderakond näeb ette keskerakonna võimalikku kaasamist Eesti valitsusse. Kõige tähtsam on meie jaoks siiski koalitsioonilepe, tõdes ta. «Me tahaks keskerakonna valitsusse kaasamise küsimust reformierakonnaga arutada ja kui neile see koalitsiooni laiendamise variant ei sobi, siis oleks jutud seks korraks ka lõppenud,» ütles Siimann.
    «Koonderakond ei ähvarda ega nõua, vaid töötab koalitsioonis edasi. Ei ole juhtunud midagi traagilist, et reformierakond peaks ultimaatumeid esitama. Kui reformierakond ei taha sellest aru saada, siis on see tema mure ja koonderakond aktsepteerib seda kahetsusega,» märkis Siimann.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.