• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käärid ja tushsh enam ei päästa

    Eelmisel nädalal oli Helsingis graafikaala sügisnäitus, mis tähendas lahtiste uste päevi kõigis märkimist väärivates trüki- ja prepressifirmades. Mina läksin sinna põhiliselt kõigi aegade kiireimat värviprinterit ehk Heidelbergi Quickmaster DI 46-4 ehk arvuti külge ühendatavat ofsettrükimasinat vaatama.
    Ofset on tänapäeval põhiline trükiviis, mida kasutab muuhulgas ka Äripäev. Kui seni on trükiks vajalikud alumiiniumplaadid alati filmide pealt kopeeritud, filmid omakorda trükitud arvutis seatud kujundustest filmiprinteril, siis tasapisi trügivad tuntuse poole spetsprinterid, mis suudavad otse trükiplaati valgustada.
    Siit on vaid samm edasi mõtteni, et kui õnnestuks teha piisavalt odav plaadiprinter, siis võiks selle trükimasinasse sisse ehitada. QM DI puhul nii ongi tehtud. Plaadimaterjaliks pole, tõsi küll, alumiinium ning seda ei valgustata vaid pigem põletatakse, aga tulemus on sama -- üks masin (mõõtmetelt igati tuppa sobiv), millega tuleb ühendada elekter, vesi ja arvutivõrk, ning me võimegi meile meeldivast graafikaprogrammist print-käsku andes valida laserprinteri asemel ofsettrükimasina.
    Vähemalt uuena käib QM DI piisavalt vaikselt (võrdleks suuremat sorti koopiamasinaga) ja puhtalt, et teda rahulikult ka mujal kui tootmiskeskkonnas pruukida võiks -- seejuures on kiirus 10 000 eksemplari tunnis.
    Uue töö alustamine demoüritusel võttis umbes 15 minutit, millest kuus minutit kulus plaatide põletamisele (neli laserüksust põletavad plaadid korraga kõigi nelja plaadi jaoks) ja teine kuus nende puhastamisele põletamisjääkidest. Vaatamata suurele kiirusele saavad tema nishiks olema siiski väiketiraazhid.
    Ja mis see kõik arvutikasutajatesse puutub? Kuuldavasti on järgmisel aastal üks selline masin ka Eestisse tulemas, nii et tasub valmis olla.
    Ja valmisolemine tähendab seda, et peame muutma oma mõtteviisi, et alati saab veel midagi kääride ja tushiga ära teha. Ei saa enam midagi lõigata -- nii nagu arvutis kokku pandud, nii ka jääb. Ja kui me peaks tahtma trükkida A3-poognale (QM DI maksimaalformaat on A3st veidi suurem) 8 postkaarti või broshüüri esi- ja tagakülje, tuleb need juba arvutis vastavalt paigutada -- aga selleks mõeldud programme Eestis veel keegi hankinud pole.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.