20. november 1996
Jaga lugu:

Gaas jõudis Viljandisse

ASi Eesti Gaas peadirektori asetäitja Mart Kraut teatas, et firma on Viljandi gasifitseerimisse investeerinud 11 miljonit krooni. Sellest 8,5 miljonit krooni kulutati Viljandisse viiva 6,3kilomeetrise gaasitrassi rajamiseks ning 2,5 mijonit krooni tänapäevase gaasijaotusjaama rajamiseks.

ASi Esro katlamaja, mis annab sooja linna 2100 korterile ehk kütab ligi poolt Viljandit, kulutas endise masuudikatla maagaasile ümberseadistamiseks 800 000 krooni.

Kraudi sõnul plaanib Eesti Gaas järgmisel aastal müüa Viljandis 3 miljonit kuupmeetrit maagaasi. Ülejärgmisel aastal loodab firma seal gaasi müüa juba poole rohkem.

Maagaasi müük Viljandis kasvab Kraudi sõnul senikasutatud masuudi ja vedelgaasi arvel.

Esro katalamaja direktor Jaan Saar selgitas, et maagaasi kasutamisele üleminek on tingitud selle stabiilsest ja madalast hinnast.

«See, et me ühe katla ümber seadistasime, ei tähenda, et me enam mitte kunagi masuudiga ei küta. Turg määrab selle, millega me kütame,» sõnas Saar. «Praegu on gaas odavam ning selle tarnimine meile mugavam.» Tema sõnade kohaselt on maagaasi kasutegur suurem võrreldes masuudi või hakkepuiduga. Samuti on gaasiga kütmise korral seadmete eluiga pikem. Saare sõnul gaasiküttele üleminek kliendi jaoks soojuse hinna tõusu kaasa ei too.

Eesti Gaas on asulate gasifitseermiseks investeerinud 50 miljonit krooni. Hiljuti viidi gaasiküttele üle Kohila alev. Samuti on gasifitseeritud Kehra ja Aseri.

Suurprojektina plaanitakse veel sellel sajandil gasifitseerida Pärnu linn. See projekt eeldab Kraudi sõnul 80 miljoni krooni suurust investeeringut.

Jaga lugu:
Hetkel kuum