Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Netokäibest
Kuidas suurendada netokäivet? Nädal tagasi leidsin sellele küsimusele Äripäeva Eesti ettevõtete TOP 100ga paralleelselt kokkupandava arvutifirmade TOP 50 andmeid kogudes «geniaalse» lahenduse.
Sain arvutifirmast Infotark faksi, mille lahtris netokäive kirjutatud numbrile oli sulgudes lisatud märge -- sisaldab 18%. Firma direktor täpsustas hiljem telefonis, et kuna ÄP sekretäri teatatud 500 edukama firma hulka pääsemise käibekünnis -- 20 miljonit krooni -- jäi neile kättesaamatuks, märkis ta küsitluslehele netokäibe koos käibemaksuga. Teisisõnu asendas ta netokäibe brutokäibega ja ausa mehena ka viitas sooritatud finantsimele.
Veidraid näiteid oli teisigi: kahjumi asemel pakuti varmalt nulli, väites, et ega teisedki ütle täpset summat. Mõnes firmas oli vahetunud raamatupidaja ja nii oli näiteks üle-eelmise aasta käive paari miljoni võrra muutunud, teisal esitati käive ilma tütarettevõtte majandusnäitajateta, aga kasumit näidati ettevõtete grupi pealt jne.
Ajakirjanikuna teeb mind murelikuks lähteandmete ebaobjektiivsus. Ettevõtteregistrist ja ka krediidiinfost ei pruugi saada kõige värskemaid andmeid, liiatigi ei väljasta ettevõtteregister nende firmade andmeid, kes avalikustamist ei soovi. Vastavalt äriseadustikule on äriregistrisse kantud firmade käive ja kasum avalikustatavad majandusnäitajad. Aeg, mil kõik firmad äriregistrisse jõuavad, terendab alles silmapiiril. Ka seni vajavad ajakirjanikud objektiivset infot, et seda omakorda lugejatele edastada, kelleks Äripäeva puhul on need samad firmajuhid, kes ka allikatena esinevad. Saamaks ajalehest oma majandusalal või turul toimuva kohta objektiivset infot, kutsun firmajuhte üles tõsiselt suhtuma ajakirjanike küsimustesse ja edastama firma kohta objektiivset infot, mitte suvalisi või teadlikult valesid numbreid.