Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tuleb piirata maa müüki?

    Välismaalastele kinnis-omandi müümise osas peavad olema kitsendused. Seda on vaja põhimõtteliselt piirata. Kõik kinnisomandid, nagu maa ja mets, on riigi alustoed. Ja need ei tohi sattuda välismaalaste kätte. Seaduse üks probleem on muidugi see, et maa võib sattuda välismaalaste kätte eestlastest variisikute kaudu. Probleeme on veelgi. Näiteks, mis saab karjääridest.
    Tegemist on siis välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadusega, mis võeti riigikogus vastu kevadel. Praegu viime sinna sisse mõningaid parandusi.
    Kinnisomandi üleandmine välismaalastele ei saa olla lõpmatult vaba. Tegemist ei ole ka keelamisega, vaid, nagu seadus ise ütleb, kitsendamise või piiramisega. Me näeme maa müügile ette teatud piirid hektarites või siis keelame seda strateegiliselt tähtsates piirilõikudes. Tuleb ju Eesti riiki kaitsta! Kuid seda tuleb teha nii, et välisinvesteeringute tulek ei pidurduks. Ei tohi lasta tekkida sellisel olukorral, kus me äkki leiame, et kogu Eesti maa on korraga mitte-eestlaste käes.
    Välismaalaste jaoks ongi kõige prioriteetsemaks kinnisvara soetamisel kinnisasja teke, mille all mõistame maad ja sellega püsivalt seotud ehitist. Välismaalased polegi eriti harjunud käsitlema ehitist ja hooneid nii, et need ei ole kinnisasjad. Vallasasja konstruktsioon on neile suhteliselt võõras. Kui maa müüki piirav seadus kehtestatakse, siis ta kahandab tervikuna välismaalaste huvi Eestisse investeerimise vastu. Teisisõnu, välismaalane tahab teada, kas ta saab maa kaubanduskeskuse all enda omandusse või mitte.
    Kinnisvara ostmisel on välismaalastel tavaliselt esimene või teine küsimus see, kas nad saavad maa enda omandusse. Millistel tingimustel. Paljud välismaalased on huvitatud ka suvemajade soetamisest Eestisse. Huvi ei ole küll massiline, kuid ta süveneb iga aastaga. Mõned on tundnud huvi ka mõisate vastu. Samas välismaalaste soov metsa või maaviljelusmaad Eestis osta ei ole praegu veel märkimisväärselt suur.
    Kuid arvestada tuleb ka seda, et kui maad ei saa, siis välismaalased jätavad väga tihti kinnisvara üldse ostmata. Meie ikka mõtleme, kuidas leida mingit paralleelset lahendust või takistusest mööda minna, kuid nemad ütlevad, et kui just nii täpselt ei saa, siis kaupa ei tule. Ka suurfirmad ütlevad väga kergelt ära.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.