Välismaalastele kinnis-omandi müümise osas peavad olema kitsendused. Seda on vaja põhimõtteliselt piirata. Kõik kinnisomandid, nagu maa ja mets, on riigi alustoed. Ja need ei tohi sattuda välismaalaste kätte. Seaduse üks probleem on muidugi see, et maa võib sattuda välismaalaste kätte eestlastest variisikute kaudu. Probleeme on veelgi. Näiteks, mis saab karjääridest.
Tegemist on siis välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadusega, mis võeti riigikogus vastu kevadel. Praegu viime sinna sisse mõningaid parandusi.
Kinnisomandi üleandmine välismaalastele ei saa olla lõpmatult vaba. Tegemist ei ole ka keelamisega, vaid, nagu seadus ise ütleb, kitsendamise või piiramisega. Me näeme maa müügile ette teatud piirid hektarites või siis keelame seda strateegiliselt tähtsates piirilõikudes. Tuleb ju Eesti riiki kaitsta! Kuid seda tuleb teha nii, et välisinvesteeringute tulek ei pidurduks. Ei tohi lasta tekkida sellisel olukorral, kus me äkki leiame, et kogu Eesti maa on korraga mitte-eestlaste käes.
Välismaalaste jaoks ongi kõige prioriteetsemaks kinnisvara soetamisel kinnisasja teke, mille all mõistame maad ja sellega püsivalt seotud ehitist. Välismaalased polegi eriti harjunud käsitlema ehitist ja hooneid nii, et need ei ole kinnisasjad. Vallasasja konstruktsioon on neile suhteliselt võõras. Kui maa müüki piirav seadus kehtestatakse, siis ta kahandab tervikuna välismaalaste huvi Eestisse investeerimise vastu. Teisisõnu, välismaalane tahab teada, kas ta saab maa kaubanduskeskuse all enda omandusse või mitte.
Kinnisvara ostmisel on välismaalastel tavaliselt esimene või teine küsimus see, kas nad saavad maa enda omandusse. Millistel tingimustel. Paljud välismaalased on huvitatud ka suvemajade soetamisest Eestisse. Huvi ei ole küll massiline, kuid ta süveneb iga aastaga. Mõned on tundnud huvi ka mõisate vastu. Samas välismaalaste soov metsa või maaviljelusmaad Eestis osta ei ole praegu veel märkimisväärselt suur.
Kuid arvestada tuleb ka seda, et kui maad ei saa, siis välismaalased jätavad väga tihti kinnisvara üldse ostmata. Meie ikka mõtleme, kuidas leida mingit paralleelset lahendust või takistusest mööda minna, kuid nemad ütlevad, et kui just nii täpselt ei saa, siis kaupa ei tule. Ka suurfirmad ütlevad väga kergelt ära.
Seotud lood
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele