Opmann lubab kütuste värvimist lähikuudel

Kütuste värvimisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustas valitsus komisjoni juba juulis. Komisjon eesotsas Opmanniga pidi esitama ettepanekud valitsusele ühe kuu jooksul, tänaseks on möödunud ligi viis kuud. Viivitus on põhjustanud ausate kütuseärimeeste arvamuse, et ju on keegi kõrged riigiametnikud kinni maksnud. On ju teada, et Neste poolt sissetoodavat ahjukütust Tempe-ra kasutatakse diislikütuse sildi all autodes, rääkimata juba põllumajandusmasinatest.

Neste jaemüügidirektor Eestis Heikki Vuorinen on Äripäevale öelnud, et tema firma hakkaks ahjukütust hea meelega värvima, kui seda nõutakse ja kui värvida suudetakse ka Eesti teistest piiridest ületoodav ahjukütus.

«Kui õliliit või mistahes kütusefirma väidab, et kedagi on kinni makstud, siis peavad pistist saanud olema küll päris paljude ministeeriumide, sealhulgas rahandus-, majandus-, siseministeeriumi ja eri ametkondade inimesed,» ütleb Opmann. Nende väidetega ei saa ma kuidagi nõus olla, lisab ta.

Opmann toob komisjoni töö keerukusest rääkides esile selle, et värvida tuleb kõik aktsiisivabad vedelkütused ja lisaks selle, et maarahva saadikud soovivad ka tuleval aastal jätkata kütuse aktsiisi tõusu kompenseerimist sarnase mehhanismi kaudu nagu tänavu.

Esimene suund on ahjukütuste tehniline värvimine, ütleb Opmann. Tema sõnul on komisjon arvamisel, et kütust ei tuleks värvida mitte enne Eesti riigipiirist ületoomist, vaid enne selle väljastamist tolliterminaalist. See aitab vältida mõne riigi värvi eelistamist ja monopoolse maaletooja teket, selgitab Opmann. «Valitsus kehtestab ilmselt korra, et kütuse värvimine on firmade endi ja tolli korraldada,» lausub Opmann

Teise töösuunana nimetab rahandusminister muudatusi seadusandluses. Sel reedel hakkame komisjonis arutama spetsiaalset eelnõu «Värvimisele minevate vedelkütuste seadus», kusjuures oleme ministeeriumite eri variantidest jõudnud ühtse toorikuni, ütleb Opmann.

Kolmas töösuund on seotud mootorikütuse aktsiisi tõusu kompenseerimisega põllumajandustootjale, sõnab Opmann. Lisaks on vaja muudatusi haldusõiguste rikkumise seaduses, valitsuse määrustes ja otsustes, samuti kogu järelevalve mehhanismis, sealhulgas ka politseis ja tollis, märgib ta. «Kui see asi olnuks tehtav kas rahandusministri määruse või tolliameti peadirektori käskkirjaga, oleks probleem lahenenud kahe nädalaga,» osutab Opmann töö mahukusele.