Rootsi on huvitatud biokütusest

Läinud reedel alustas kütusefirma OK Stockholmis Slusseni juures paiknevas tanklas rapsist valmistatud diisliõli müüki. Lähemate nädalate jooksul hakkavad seda müüma veel kolm OK teenindusjaama ning edaspidi alustab OK laialdast etanooli müüki. «Keskkonnasõbralikkus on sama oluline konkurentsirelv nagu hindki,» põhjendas OK strateegiat kontserni tegevdirektor Ulf Åberg.

OKst ei jää sammugi maha Statoil, kes sel nädalal hakkab samuti kahes oma Stockholmi teenindusjaamas rapsidiisliõli müüma. See näitab, et suurte kütusefirmade vahel ei käi mitte üksnes hinnasõda, vaid firmad on väga huvitatud oma keskkonnasõbralikkuse näitamisest.

Åberg rõhutab, et OK alustas keskkonna parandamise alaseid uuringuid juba 1957. a ning oli esimene firma, mis lõpetas pliid sisaldava bensiini müümise.

Nagu ütles Rootsi keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Harald Perby, ei pruugi biokütus iseenesest veel hea olla, sest kui ta ei sobi mootorile, siis on heitmed ikkagi keskkonnavaenulikud. Nende omaduste väljaselgitamiseks on Rootsi valitsuse tellimusel praegu koostamisel uuring alternatiivsetest kütustest ja nende mõjust keskkonnale. Uuringut tutvustatakse umbes 1,5 kuu pärast.

Diislikütuse vallas käiv areng on olnud üldiselt aeglane. Nüüd, mil rapsiõli on pakkunud välja tõelise alternatiivi nii auto- kui ka rongikütusena, on hakatud seda Rootsis nimetama isegi vaikseks kütuserevolutsiooniks.

Rootsi kogu 16 000 miljoni kuupmeetri suurusest õlitarbimisest moodustab diislikütus viiendiku ja bensiin veidi üle kolmandiku. Rootsi ärileht Dagens Industri rõhutab, et nüüd on poliitikutel võimalik otsustada, kas vähendada imporditava kütuse tarbimist kodumaise ja taastuva rapsiõli kasuks.

See nõuab keskkonna- ja maksuministri kokkulepet, mis annaks autotööstusele selge teate, et ühiskonna areng toimub keskkonnasõbralikus suunas ning eeldab diislikütust kasutavate sõidukite üldist ja soodsat üleminekut rapsiõlile.

Rootsi toob välismaalt järjest rohkem sisse odavaid jäätmeid, mis köetakse jõujaamades energiaks. Näiteks suurim heitmeimportöör, firma Cogab toob käesoleval kütteperioodil põhiliselt Saksamaalt ja Hollandist sisse ehitusjäätmeid kuni 700 000 m³. Jäätmed sorteeritakse, purustatakse ja puhastatakse magnetsorteerija abil ning järele jääb 98% põlev saadus. Cogabi suurim klient on Norrköping Energi, mis annab välisheitmete abil 35--40% toodetud energiast.

Rootsi bioenergialiidu esindaja hinnangul toodetakse kogu Rootsis imporditud biokütusest energiat umbes 4 TWh energiat.

Kuigi Rootsis on kõige odavam energiat toota söest, mis maksab neli ööri kilovatt-tund, tõstab suur maks selle 20 öörini. Seepärast tuleb välja, et hoopis odavam on toota energiat Tuneesiast imporditud oliivikividest, millest toodetud kWh maksab 12 ööri. NW-DI