26. november 1996
Jaga lugu:

Venemaa läks rahvusvahelisele laenuturule

See laenusumma ületas kolmekordselt Venemaa valitsuse lootuse ja näib rajavat tee investeeringutele, mis Venemaal on seni tunduvalt väiksemad kui näiteks Hiinas või Ungaris.

Ehkki selle laenu intress on suurem kui rahvusvaheli-se valuutafondi (IMF) laenul, on ta mitu korda odavam kui kodumaised rublaobligatsioonid.

Vene euroobligatsioon on järjekordne tõestus selle kohta, et Venemaa on aeglaselt kuid kindlalt integreerumas maailmamajandusse. Selle madala intressiga laenu saamine aga näitab rahvusvahelise usalduse kasvu Venemaa vastu. Nüüd peab valitsusel üksnes jätkuma otsustavust, et mitte kasutada raha ajutiste eelarveprobleemide lahendamiseks, vaid suunata see pikaajaliste makromajanduslike reformide edendamiseks.

Edu sai alguse sellest, et eelmise kuu algul andsid lääne reitinguinstituudid Venemaale üle ootuste soodsa reitingu. Standard & Poor antud BB- reiting on võrdne näiteks Argentina omaga. Teiseks on lääne investeerijate huvi Venemaa vastu suurendanud president Boriss Jeltsini õnnestunud südameoperatsioon. Seejärel müüs Venemaa suurim firma Gazprom lääne aktsionäridele 4,5 miljardi Eesti krooni eest väikese osa oma aktsiatest. See oli Venemaa ajaloo seni suurim aktsiamüük, millele nüüd siis läinud nädalal järgnes suurim riigiobligatsioonide müük.

«Kuid asi sellega veel ei piirdu,» ütles Deutsche Morgan Grenfelli peaanalüütik Moskvas James Nail. Ta usub, et peagi tuleb uus Vene euroobligatsioonide emissioon ning mitu uut Vene firmat noteeritakse New Yorgi börsil.

Vene aktsiaid müüakse läänes hoiutähtedena (American Depository Receipts --ADR) ja selline staatus on seni üheksal Vene firmal: Mosenergo, Lukoil, Tshernogorneft, Severski Tube Works, GUM, Sun Brewing, Tatneft, Gazprom ja Vimpelcom.

Kõige lähemal on ADR-litsentsi saamisele kolm panka -- Inkombank, Menatep Bank ja Bank Vozrozhdenije ning Irkutskenergo, Juganskneftegaz, Megionneftegaz, Norilsk Nickel, Rostelekom, United Energy Systems, Uralsvjazinform ja Surgutneftegaz.

Venemaal on praegu IMFi missioon, kes uurib Vene majanduse seisu ja otsustab, kas eelmisel kuul edasi lükatud osalaenu anda või mitte. IMFi esindajaid huvitab maksude laekumine eelarvesse, millega Venemaal on suuri raskusi, ning riigi järgmise aasta majandusprogramm.

Samal ajal käib Venemaa parlamendis kommunistide ja valitsuse vahel kõva võitlus tuleva aasta eelarve pärast. Kommunistid taotlevad võimalikult palju järeleandmisi, kuid valitsus ei nõustu neid tegema reformidest loobumise hinnaga. Valitsuse soov on saada makromajanduslikeks eesmärkideks IMFilt jätkuvalt laenu, kuid selleks peab ta tõestama oma majanduspoliitika usaldatavust, mis tähendab, et eelarve peab vastama IMFi kolmeaastase laenuprogrammi tingimustele.

Paljud rahvasaadikud süüdistavad valitsust, et see ei kaitse piisavalt reformidele jalgu jäänud inimesi, ning taotlevad laene põllumajandusele ning keskpanga laene eelarvepuudujäägi katmiseks, mis eelnõus moodustab 3,5% RKTst. Valitsus raiub vastu, et raha juurdetrükkimine tähendaks äsja stabiliseerunud majanduses uut inflatsioonipuhangut.

Parlamendi alamkoda lükkas eelarve eelnõu järgmise lugemise detsembri algusse. Eksperdid ei usu, et eelarves suudetakse sel aastal kompromissile jõuda. Rahandusminister Aleksandr Livshits on rahulik ja väidab, et tuleva aasta eelarve ei ole IMFilt laenu saamise eeldus. DI-KL-REUTER

Jaga lugu:
Hetkel kuum