Eestis vaid 20 kutselist inseneri

Kutselise ehk volitatud inseneri ja tavalise inseneri ametinimetuses ja sisus on sama suured erinevused nagu vandeadvokaadil ja lihtsalt advokaadil, selgitab Kitsing nimetuste mõtet ja vahet. Kutselise inseneri nimetuse võib omistada kas EIL või Euroopa inseneride liitu (FEANE) kuuluv rahvuslik inseneride liit. EIL on FEANE liige alates 1994. a lõpust. Kutselise inseneri nimetuse omistamise protseduur Eestis käivitatakse 1997. aastal, lisab ta.

EILi metoodika kutselise inseneri nimetuse omistamiseks vastab täielikult euroinseneri nimetuse andmise nõuetele, ütleb Kitsing. Tema sõnutsi erineb euroinseneri nimetuse sisu kutselise inseneri omast selle poolest, et esimene peab lisaks muudele omadustele valdama ka kas inglise, prantsuse või saksa keelt. Eestis võtab euroinseneri nimetuse omistamine aega paar kuud, seejärel saadetakse paberid FEANE peakorterisse Pariisi, kust saadakse vastus nimetuse kinnitamisest, lausub Kitsing.

Kitsingu sõnul on EIL juriidiliste isikute ühendus, kus praegu on 12 erialaliitu, kokku ca 8000 liikmega. EILi tööorgan on 17liikmeline juhatus. Liidu president on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) professor Leo Mõtus, teine asepresident professor Andres Keevallik, samuti TTÜst. Tuntumad nimed juhatuses on Olav Aarna, Toomas Sõmera ja Arvi Hamburg. EILi juhatuse viimasel koosolekul valiti liidu tegevdirektoriks mehaanikainsener Ülo Tammik.

EIL on kutselise inseneri nimetuse omistamiseks välja töötanud seaduseelnõu, mis praegu on haridusministeeriumis, ütleb Kitsing. Tema sõnul läheb seaduseelnõu peatselt kinnitamiseks valitsusse ja riigikokku.