Miks oli selle aasta 10 kuu THI kasv oodatust väiksem?

Artikkel

- Uudised
- 28. november 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks oli selle aasta 10 kuu THI kasv oodatust väiksem?
Kui vaadata THI muutust hinnastruktuuri seisukohalt, siis on grupp hindu, mis põhiliselt selle tõusu põhjustavad, need on nn riiklikult reguleeritud, administratiivselt määratud, hinnad. Nende osas on inflatsiooni tõus aga olnud sellel aastal suhteliselt madal.
Näiteks elektri hinda on sellel aastal tõstetud oodatust vähem.
Muidugi on ka selge, et see hind peab tulevikus tõusma, ta on praegu selgelt alla turuhinna. Põhiliselt on vähese THI kasvu taga seega väike suletud sektori hinnatõus.
Kuna inflatsioonitaset on mõõdetud hinna poole pealt THI kasvuna, siis ta pole nii-öelda rahanduslik fenomen, ta on hinna kohanemine. Ja loomulikult eelkõige hinna kohanemine suletud sektoris. Rahapakkumise koha pealt vaadates on need kasvunumbrid muidugi oluliselt väiksemad.
Teine moment on see, et hinna kohanemine tuleb mingil perioodil niikuinii läbi teha ja siin tuleb lisaks ajastamise probleem, millal need otsused, mis puudutavad reguleeritavaid hindu, tehakse.
See, et inflatsioon on olnud sellel aastal madalam, ei tähenda seda, et oleme selle probleemi juba lahendanud.
Tundub, et teatud määral on see otsustamine siiski lükatud järgmistesse perioodidesse.
Siin on seoses oodatust madalama inflatsiooniga ka eelarve probleem, eriti riigieelarvest finantseeritava sektori probleem.
Muidugi, võib-olla on ka avaliku sektori mõõdukas palgatõus hoidnud inflatsioonitaset madalal.
Arvan, et on üsna realistlik oodata, et sellel aastal jääb THI kasv kokkuvõttes alla 20%.
See on põhjustatud sel-lest, et käivitus see, mille käivitumist oli kogu aeg oodatud. Et lihtsalt saabus mingi tasakaal Eesti hindade nõudluse ja pakkumise juures. Ja lõpetati eelarveline rahaline ekspansioon. Ja et tasakaal saabus just sellel ajal, oli põhjustatud näiteks sellest, et üle poolteise aasta ei ole tulnud riigieelarvele väga suurt lisaeelarvet juurde.
Eelarve on praegu umbes 37--38% SKPst, ja kui lisaeelarve oleks umbes 20% eelarve mahust ja pool sellest palga osakaal, siis see ongi see riigipoolne mõjutushoob. Ja tavaliselt on igal lisakroonil kordusefekt, st et ta mõjub rohkem kui ainult krooni eest.
Loodan, et THI kasv sellel aastal suhtega kuu-kuusse tuleb umbes 15%, aasta keskmiste võrdluses jääb kasv alla 20%.
Komponent, mida võiks märkida, on see, et ilmselt hoidsid kohalike omavalitsuste valimised tagasi administratiivsete hindade tõusu.
Kardan, et peale valimisi võib see tõus veel kergesti juhtuda, siiani seda on meelega tagasi hoitud.
Siin on õieti kaks momenti. Laiem pilt on see, et valuutakomiteel tuginev stabilisatsioonisüsteem peabki inflatsiooni lõpuks alla tooma, pisut idealiseeritult Eesti jaoks kuhugi Saksa tasemele, nii 2% piiridesse. See oleks nagu see tähtsam osa.
Aga väikse tõrvatilga lisaks praegusele kasvu aeglustumisele küll sellega, et osa hinnatõuse on lihtsalt lükatud edasi tulevastesse perioodidesse. Ma oleks küll üllatunud, kui THI kasv aasta lõpuks jääks alla 15%.
Hetkel kuum