Korvpallist

Eesti korvpallis on arupidamise aeg. Kalevi kaotus Türgi autotehase meeskonnale lõpetas selleks aastaks Euroopa tasemel madinad, jättes palgalistele palluritele üksnes kodukamaral pusklemise võimaluse. Seetõttu tõusis tulipunkti Kalevi ühe suurema toetaja ASi Eesti Gaas peadirektori Aarne Saare kuu tagasi väljendatud mõte, et kui Kalev kaheksa tugevama hulka ei jõua, läheb toetussummade leidmine raskeks.

«Rahakraane on vara sulgeda» -- nii pealkirjastas arvamusveeru Päevalehes korvpallikommentaator Deivil Tserp. Ta soovitab Eesti meeste korvpalli heast käekäigust huvitatud mõjuvõimsatel inimestel kiiresti mõttetalgud pidada, et kraanist kroone edasi tilguks. Sama meelt on ka rahastajad, kes ootavad korvpallijuhtidelt eesmärkide täpsustamist -- mida tahetakse saavutada ja millist rahakotti see nõuab.

«Sel aastal oli suur võimalus, aga lootused ei täitunud,» tõdeb Aarne Saar. Samas on ilmselge, et toetussumma suurus oleneb eeskätt saavutuse tasemest.

Seni on lõpuni arutamata, mis oli möödunud kolmapäeva õhtul peetud mängu kaotuse põhjus. Kas jäi puudu õnnest või ei olnud meeskond lihtsalt tol hetkel enamaks võimeline? Kui peab paika viimane, oleme oma piiritus optimismis üleliia lootnud.

Õnn pidavat aga ühe rahvatarkuse järgi ikka tugevamaid soosima. Ja mitte ainult spordis. Ka äris on õnne vaja, aga edu või ebaedu üle laseb otsustada ainult tulemus.

Kalevi selle aasta alla 10 miljoni kroonisele eelarvele pani õla alla ligi poolsada firmat. Ära ei kao keegi, aga kardan, et summad tuleval aastal vähenevad, lausus Aarne Saar pärast hooaja tähtsaima mängu kaotamist. Eesti liiga mängudes ei ole vaja kulutada suuri summasid profimängijatele, tõdeb mees, kes sponsorsumma maksmist firma omanikele tõestama peab.