Täna peaks riigikogu vastu võtma 1997. a riigieelarve

Vastutasuks pidi koonderakond toetama vene fraktsiooni saadikute soovi pikendada tähtajatult otsust, mille järgi 1997. aastal oleks vene gümnaasiumites saanud õppekeeleks eesti keel. Sergei Issakov vene fraktsioonist väitis, et mingit kokkulepet ei ole. «Me toetame eelarve vastuvõtmist,» lisas Issakov.

«Ka koonderakonna inimesed ise vestlustes eitavad seda kokkulepet, aga kui vaadata, kuidas hääletati kultuurikomisjonis, siis koonderakonna, keskerakonna ja vene fraktsiooni saadikud hääletasid sisse parandusettepaneku, mis paneks aluse kakskeelse kooli arengule ja minu arust oleks see äärmiselt kahetsusväärne. See tähendaks liikumist kakskeelse riigi suunas,» rääkis Isamaliidu esimees Toivo Jürgenson. Kuna 1993--1997. a planeeritud üleminekuperiood vene gümnaasiumites eestikeelsele õpetusele magati maha, oleks Jürgensoni sõnul võinud aega pikendada.

Maarahva erakonna (EME) fraktsiooni esimehe Andres Variku sõnul EME gümnaasiumiseaduse sellist muudatust ei toeta, kuna see on vastuolus nende programmiliste seisukohtadega: «Aga me oleme erapooletud.»

Valitsuskoalitsioon on leppinud kokku, et riigieelarve tuleb täna vastu võtta. Vastasel korral kutsuks valitsus 30. detsembril kokku erakorralise istungjärgu.

99% tõenäosusega vastuvõtmine õnnestub, kuna ilmselt toetavad seda ka keskerakond ja arengupartei. Põhimõttelist blokeerimisideed ei ole ka Isamaal ja Mõõdukatel. Reformierakonna liikmed ei tahtnud eile avaldada, kuidas nad käituvad.

Jürgensoni sõnul ei näe ta mingit põhjust, miks oma hääl riigikogus eelarvele anda või miks hakata eelarve vastuvõtmist takistama: «Praeguse valitsuskoalitsiooni ja riigikogu koosseisu juures ei näe ma ka neid jõude, kes eelarves olevad puudused kõrvaldaks.»

Jürgensoni sõnul on talle vastumeelne riigi valitsemiskulude järsk suurenemine ja vale maksupoliitika: «Leian, et kütuseaktsiisi poliitika oli sel aastal ebaõnnestunud ja sama planeeritakse järgmiseks aastaks.»

Tiit Made arenguparteist ütles, et põhimõtteliselt arengupartei toetab eelarve vastuvõtmist.

Nendepoolne tingimus oli: leida täiendav raha Eesti Raadiole 1. programmi toetuseks ja migratsioonifondile, et ka tuleval aastal oleks muulastel võimalus Eestist lahkuda.

Liina Tõnisson keskerakonnast rõhutas, et eelarve poolt hääletamise korral saab kaalukeeleks see, kas on leitud kasvõi osaline kate haiglate kommunaalkuludele. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju kinnitas, et on.

«Selle tulemusena teisele ja kolmandale lapsele makstav toetus kasvab vähem, ainult 20 krooni,» lisas Raju. See on aga punkt, mis on vastuolus reformierakonna poliitikaga ja teeb eelarve neile vastuvõetamatuks. «Ma ei tea, haiglatele ei anta raha, sünnitusmaja paneme kinni ja siis hakkame lastetoetusi maksma, kellele, sündimata lastele,» kommenteeris Raju.

Olulisemad muudatused, mis eelarve menetlemise käigus riigikogus tehti, puudutavad Raju sõnul pensionikindlustust, mille tulemusena makstakse keskmiselt 98 krooni pensioni rohkem.

Riigi majandamiskulusid vähendati 45 mln krooni ulatuses. Kaitseministeeriumi eelarvet kärbiti üle 30 mln ja siseministeeriumi oma kasvas üle 80 mln krooni. Muudatuste tulemusena vähenes eelarve maht 17 mln krooni võrra.

Ägedamaid vaidlusi võib Raju sõnul täna saalis põhjustada reformierakonna ettepanek eraldada riigieelarvest erakondadele viie miljoni asemel 10 miljonit krooni.

Välja arvatud reformierakond, kes eile ei tahtnud eelarvest rääkida, olid kõigi fraktsioonide esindajad arvamusel, et täna saab eelarve vastu võetud. «Kui just ei teki olulist vastuseisu reformierakonna poolt. Kui nemad arvavad, et eelarve ei ole veel sellises seisus, võib juhtuda, et ei võeta vastu, sellisel juhul me käitume opositsioonis ühetemoodi,» jättis mõõdukas Mihkel Pärnoja võimaluse üllatuseks.

Valitsuse poolt kavandatud 15,15 miljardi kroonine 1997. a eelarve vähenes mehaaniliselt 2,8 miljardi krooni võrra. Nimelt laekus varem kogu tulumaks riigieelarvesse ning seejärel kanti sellest 56% üle omavalitsustele. Eelmisel nädalal kuulutas president välja seaduse muudatuse, mille kohaselt 56% tulumaksust läheb otse omavalitsustele. Seega on 1997. a riigieelarve maht 12,6 mld krooni. Kuigi 1996. a eelarve maht oli 13,36 miljardit krooni, siis, arvestades seadusemuudatust, on eelarve mahu tegelik kasv umbes 13,3%.