• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 19.12.96, 00:00

Magnum Grupi firma lõi hinnaga

Erastamisagentuuri nõukogu aseesimees Ants Leemets ütles otsuse langetamise järel, et parima pakkumuse väljavalimisel sai määravaks ostuhind, mis oli võitnud pakkumusel konkurendi omast oluliselt suurem.
Äripäeva andmetel oli Ephagi pakutud investeeringute summa kolm ja ostuhind üle poolteise korra suurem kui konkureerinud USA ja Soome firmade konsortsiumil Amadour. Ephag esitas pakkumuses ka omapoolse projekti Silmeti ohtlike jäätmete hoidla haldamiseks ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
«Nõukogu liikmed arutasid küllalt pikalt selle üle, kas see otsus oli õige või mitte,» lausus Leemets. «Täiesti selge, et Silmeti erastamisega venitamine ei anna mingit efekti ja see sai määravaks.»
ASi Magnum Grupp juhatuse esimees Margus Linnamäe väljendas oma heameelt konkursi võitmise üle, kuid avaldas arvamust, et Silmeti erastamisprotsess venis liiga pikaks. Ephagile erastamisvõidu kindlustanud pakkumuses esitatud investeeringute ja ostuhinna suurust ei soovinud Linnamäe kommenteerida.
«Ma arvan, et pärast lepingule alla kirjutamist oleks õige aeg neid asju küsida,» lausus Linnamäe. Tavakohaselt peab erastamiskonkursi võitnud firma sõlmima erastamisagentuuriga ostu-müügilepingu kuu aja jooksul pärast konkursi tulemuste selgumist.
Firma Amadour taga seisvate USA ja Soome firmade kohta Äripäeva käsutuses informatsiooni pole. USA firmade esindajad käisid Silmetiga tutvumas möödunud aasta alguses pärast ettevõtte erastamise väljakuulutamist. Informatsiooni konsortsiumi pakkumuse seotuse kohta Vene kapitaliga ei ole võimalik ametlikest dokumentidest välja lugeda, on teatanud üks endine erastamisagentuuri nõukogu liige. Ta ei välistanud aga Vene kapitali olemasolu selles pakkumuses.
Magnum Grupile kuuluvad enamusaktsiad ka kaks aastat tagasi erastatud ASis Tallinna Farmaatsiatehas ja eelmisel aastal erastatud ASis Tartu Õlletehas. Kahe nimetatud ettevõtte ostuhinnana maksis Magnum Grupp ühesuguse summa 26 miljonit krooni ning ettevõtted töötavad erastamise järel edukalt. Magnum Grupi tütarfirma ostis hiljuti ASi Talinvest käest ka kahjumiga töötava ASi Saare Õlu.
Silmeti peadirektor Priit Saksing ütles, et mõlemad erastamiskonkursi teises voorus osalenud pakkumused olid tugevad, kuid täpsematest kommentaaridest ta keeldus. Samas vihjas Saksing, et esialgse kokkuleppe kohaselt võimalike omanikega jätkab ta ettevõtte juhtimist.
Silmetisse on Saksingu sõnul vaja järgmise aasta esimesel poolel investeerida 70--80 miljonit krooni. «Magnetite tootmine on vaja käivitada ja muldmetallide tootmist laiendada,» selgitas ta investeerimisvajadust.
Saksing ütles, et Silmeti toodangu järele kasvab maailmas nõudlus ja samalaadse tootmise jätkamine tehases on otstarbekas. Silmeti selle aasta käive on 205 miljonit krooni, kuid firma pole kasumis.
Ants Leemets rääkis, et erastamisagentuuri nõukogus arutati ka riigile jääva 35 protsendi aktsiate edasist saatust, kuid seisukoht selles suhtes kujundatakse hiljem. Riigiosaluse esialgse säilitamise mõte on Leemetsa sõnul selles, et kuna tegemist on olulise ja keskkonnariske sisaldava ettevõttega, on seal mingi aja jooksul vaja säilitada riigi kontroll.
Priit Saksingu ja Silmeti ametiühinguliidri Galina Shtsherbakova vahel teisipäeval peetud läbirääkimistel lubas Saksing tõsta töötajate palka 10 protsenti. Ametiühingud nõudsid palgatõusu 40 protsenti. Silmetis töötab 1500 inimest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele