- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigifondid on kui suured ministeeriumite imeveskid
Ministeeriumite juurde on loodud rida eelarveväliseid fonde, mille abil üritatakse aidata kaasa nii ekspordi, väikeettevõtluse, maaelu arendamisele ning keskkonnakaitseprojektide finantseerimisele. Kuna riik ei suuda nende fondide tegevusel korralikult silma peal hoida, siis on ministeeriumi töötajatel võimalik fondi vahendite abil finantseerida ka näiteks ministeeriumi autopargi laiendamist, mõne ametniku eluasemetingimuste parandamist või sõbrale kuuluva erafirma käivitamist.
Äripäev on seisukohal, et riiklike fondide haldamisega peab hakkama tegelema riigikassa, sest mida vähem on riigi raha liigutajaid, seda parem on seda raha liikumist kontrollida ja seda efektiivsem on riigi raha kasutamine.
Võimalikult paljude praegu tegutsevate riiklike fondide kaotamine vähendab ka tunduvalt riigiametnike võimalusi fondides leiduvat raha oma parema äranägemise järgi pööritada. Samuti välistab see võimaluse, et eelarvevälise fondi juht hakkab fondi pangakontol olevatesse miljonitesse suhtuma nagu oma isiklikku rahasse.
Kui mingil põhjusel otsustatakse, et riiklikku fondi ei saa viia riigikassa haldusesse, siis peab ametnike omavoli vältimiseks riigipoolne kontroll fondi tegevuse üle muutuma tõhusamaks.
Keskkonnaministeeriumi halduses olev keskkonnafond on heaks näiteks, kuidas erinevate maksude abil maksumaksjatelt kokku korjatud miljonid kroonid kulutatakse ebaotstarbekalt ja seadust rikkudes.
Suurema osa tulust saab keskkonnafond saastekahju hüvitisest, loodusvara kasutusõiguse tasust ja riigivara erastamisest laekuvatest vahenditest. Keskkonnafondi seaduse kohaselt tohib keskkonnafondist finantseerida keskkonnakaitset ja sellega seonduvaid programme.
Keskkonnaminister Villu Reiljani ja keskkonnafondi nõukogu esimehe Peeter Soovälja juhtimisel on keskkonnafondi raha toel viidud ellu mitu olulist keskkonnakaitsealast programmi. Omapärasemad nendest programmidest on kahtlemata ministeeriumi töötajatele ametiautode ja ametikorteri ostmine ning remontimine ja 245 000 krooni suurune protsendita laen õigusbüroole Mammon oma tegevuse arendamiseks.
Riigikontrolli hinnangul pole keskkonnaministeeriumi halduses olevad fondid ainsad, mis on raha kasutamisel läinud vastuollu oma põhimäärusega. Riigikontrolör Hindrek Meri arvates on probleem tingitud sellest, et eelarveväliste fondide moodustamise üks põhjus oli teatud summade käsutamise väljaviimine valitsuse ja valitsusasutuste kontrolli alt.
Kuna ministeeriumid ei saa oma majandus- või muude kulude katmiseks riigieelarvest piisavalt raha, siis on ministeerium otsustanud puudujääva summa võtta tema halduses olevast fondist. See läheb aga sageli vastuollu nende eelarveväliste fondide põhimäärusega. Kõik see toimub aga riigikogu või valitsuse poolt ametisse määratud fondi nõukogu heakskiidul või isegi soovitusel.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele