Kas eristamine on vajalik?
Kuna ma ei tea, kui suured litsentsimäärad kavatsetakse kehtestada, siis on raske selles küsimuses seisukohta võtta.
Tõenäoliselt on siin mingi mõte olemas ja alkoholikaubanduse korrastamine oleks riigile vajalik, et selekteerida välja tõsised tegijad. Praegu on alkoholimüügilitsents suhteliselt odav ja seda on lihtne saada ning sellepärast võetakse see litsents endale igaks juhuks. See, et lillepood või sukapood alkoholiga kaupleb, päris õige ka ei ole.
On raske öelda, kas öö läbi töötavad poed peaksid litsentsi eest rohkem maksma. Ma ei kujuta ette, kui suur on neil läbimüük, aga ma arvan, et sellised poed tooni ei anna.
Ärevaks teeb aga see, et asjaga tegeleb sotsiaalministeerium. Loodetavasti ei kujune see seadus liialt elukaugeks. Salaalkoholiäri tuleb piirata ja sellepärast on ka alkoholiseadust vaja. Oluline oleks, et enne otsuste tegemist sügavalt mõeldaks, et see seadus ei tekitaks mingit vastupidist efekti.
Kui litsentsi maks läheb liiga kõrgeks, siis võib tekkida oht, et mõnes asulas ei hakatagi enam legaalset viina müüma.
Alkoholikaubanduse kor-rastamine on tegelikult kohaliku omavalitsuse pädevuses, sest kohalik omavalitsus peab otsustama, kus ja mida tehakse ning kellele litsents anda. Litsents, kaupluste arv ja litsentsi tasu on ikka kohaliku omavalitsuse määrata ja ega keegi kusagilt kõrgemalt seda ette määrata ei saa. Me võime küll seadusega näha ette rangema korra ja tingimused, millele peab vastama. Jaemüügi tüüpide diferentseerimine on üks võimalikest variantidest, aga on ka teisi variante. Hiljaaegu võttis valitsus vastu uue alkoholimüügi eeskirja ja seal on alkoholi müügikorda juba karmistatud.
Alkoholikaubandus on praegu ikkagi kontrolli all. Me teame, palju seda illegaalset alkoholi on. Kõigile on selge, et absoluutselt illegaalset alkoholiäri likvideerida võimalik ei ole. Võib-olla veidi-veidi oleks vaja alkoholiäri veel karmistada. Eestis on praegu üle kuue tuhande alkoholimüügi koha ja minu arvates on seda natukene liiga palju.
Alkoholiseaduse eesmärk on alkoholi tootmine, hulgi- ja jaemüük seadusega korrastada. Viimane eelnõu tuli valitsusest tagasi, kuna leiti, et sotsiaalne pool on seaduses väga nõrk.