Valitsuse määruses on öeldud, et rahandusministril on õigus elukalliduse tõusu järgi suurendada isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulu hüvitamiseks makstava summa alammäära. Ehkki autokütus on oluliselt kallinenud, pole ükski rahandusminister kompensatsiooni alammäära nelja aasta jooksul suurendanud.
Andres Hundi sõnul on selle küsimuse lahendamine siiski valitsuse pädevuses. Ta lisas, et selle korra muutmine ei mõjuta otseselt maksupoliitikat. «Küll aga annab tulumaksuseadus võimaluse, et kui kehtestatakse mingi toetus, siis võib see olla maksuvaba, kui valitsus on vastava piirmäära kehtestanud,» lausus Hunt. Praegu kehtib maksuvabastus töölähetuste, isiklike sõiduautode ning majutus- ja sõidukulude hüvitamise kohta.
Hunt ütles, et töölepinguseaduses ei ole autokasutamise hüvitust ette nähtud. Tema sõnul on teoreetiliselt võimalik hüvitust suurendada vaid avalikus teenistuses, st riigitööl olevatele autoomanikele, sest avaliku teenistuse seadus seda võimaldab. «See on vastuoluline, sest kui hüvitist suurendada, siis tuleb seda teha kõigi autokasutajate puhul,» leidis Hunt.
Maksumaksjate liidu esimehe Enn Roose sõnul ei vaja autokasutamise hüvitus korrigeerimist. «On kümme teist võimalust, kuidas seda asja korraldada,» lausus ta. «Nende sandikopikate asemel võib anda auto näiteks asutusele rendile, sest renditasu määr pole piiratud.»
On üldteada, et osa ettevõtteid kasutab viiesajakroonist hüvitist töötajate maksuvaba palgalisana, tundmata huvi, kas töötaja autot kasutab. Samal ajal ei arvestata summat töötaja töötasu ega keskmise töötasuna.
Isikliku sõiduauto kulude hüvituseks makstu, mis ületab viitsada krooni, arvestatakse tulumaksuga maksustamisel erisoodustuseks ja maksustatakse sotsiaalmaksuga.
Seotud lood
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele