16 jaanuar 1997

Kölni vanamuusikud vajanuks enam reklaami

Kavas: Georg Philipp Telemanni (1681--1767) Septett, Kontsert B-duur, Kontsert D-duur, Veemuusika «Hamburgi mõõn ja tõus»

Kahel viimasel aastakümnel on viiuldaja Reinhard Goebel koos oma ansambliga Musica Antiqua Köln olnud üks juhtivaid vanamuusikaansambleid, esitades 17.--18. saj. teoseid uudses fantaasiarikkas tõlgenduses. Täissaalid saadavad muusikuid kõikjal, nii Jaapanis kui Indias ja Lõuna-Ameerikas, USAs ja Euroopas.

Saali akustilistest võimalustest lähtuvalt nautisin isiklikult rohkem Tartu esinemist: see oli vanamuusikale sobilikult väiksem ja õdusam.

Esitasime Telemanni, kuna tema teoseid mängitakse maailmas väga vähe. On oluline näidata, et Saksa heliloojaskond ei piirdu vaid Bachi perekonnaga. Tahan avardada inimeste teadmisi Saksa barokkmuusikast, näidata, millist maitsekust õhkub Telemanni loomingust.

Õhtu pakkus meeldiva elamuse. Kogu kontserdist õhkus ülimat professionaalsust. Tippelamuseks jäi tavakuulajal puudu taustateadmistest, ehkki tõlgendused olid tõesti intrigeerivad. Kõige rohkem meeldis Kontsert D-duur tänu vaheldusrikkusele, mitmeplaanilisusele. Isegi mu 9aastane tütar ei tüdinenud. Suurem reklaam oleks vast saali täis toonud. Seda enam, et neid on kolm aastat püütud Eestisse meelitada.

Lahkusin kontserdilt suurte ja esmakordsete tunnetega. Mulle meeldis, et neil on isikupärane kõla, päris oma käekiri, mida on vähestel kollektiividel. Tunneksin ansambli ka kuulmise järgi ära. Sellise ühismõtlemise saavutavad vaid kaua koos mänginud muusikud.

Ansambel tõestas, et Telemanni muusika on kujundlik ja elav. Nad väärinuks palju rohkem publikut, sest kontsert oli tõesti hea.

Hetkel kuum