Tüli Tatari tänava majade ümber

Tatari 21B hoonete õigusjärgne omanik, Austraalias elanud Rita-Anna Galins esitas avalduse õigusvastaselt võõrandatud maja kompenseerimiseks Tallinna linnavaraametile 1991. aastal. Kolm kuud enne Galinsi surma, juunis 1993, esitas vandeadvokaat Kaido Ehasoo aga linnavaraametile vanaproua nimel avalduse, kinnitades, et Galins soovib hoopis maja tagastamist. Linnavalitsus on samas kinnitanud, et ta ei tea sellest avaldusest midagi.

Galins tunnistati Tatari 21B õigustatud subjektiks septembris 1995. Kuu hiljem kinnitas Ehasoo oma kirjas linnavaraametile, et Austraalias elav Galinsi tütar Linda White soovib samuti maja tagastamist.

Kolm päeva hiljem võtab linnavalitsus vastu korralduse rahuldada Galinsi taotlus tema isale kuulunud Tatari 21B maja kompenseerimiseks, hüvitussummaks määrati 1,87 miljonit EVP-krooni. Möödub veel kolm päeva ja linnavalitsus peatab Ehasoo taotlusel Tatari 21B asuvate korterite erastamise.

Linnakohtusse jõudis Ehasoo avaldus aasta tagasi. Kohtust kinnitati, et ainus volitus, mis siiani on toimikus, on advokaadibüroo läinud aasta jaanuaris Kaido Ehasoole antud volikiri esindada Linda White'i. Praegu ootab kohus linnavalitsuse seisukohta, mille ta pidi esitama 10. veebruariks.

Halduskohtunik Tromp märkis, et Ehasoo volitused peavad olema enne haldusasja arutamisele asumist tõendatud. Tema sõnul on Ehasoo kolleeg Martin Teder lubanud linnakohtule tuua White'ilt uue volikirja.

Linda White'iga on kontakti otsinud ka Austraalia taustaga meediamees Kalle Mälberg, kes resideerib sama Tatari 21B hoovimaja teisel korrusel. Mälberg otsis White'iga kontakti juba 1995. aasta alguses, kui White'i ema Galins ei olnud veel õigustatud subjektiks tunnistatud.

Mälberg valgustas White'i viimase palvel, mida tähendab õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni saamine ning mida kujutavad endast EVP-kroonid. Mälberg avaldas valmisolekut hakata kaitsma White'i huve kompensatsiooni kättesaamisel, väites, et tänu tema kulissidetagusele tegevusele on White'il niisugune võimalus avanenud.

Mälberg kinnitas aga möödunud nädalal, et tema koostööst White'iga ei saanud asja. Mälbergi sõnul puudub White'il täielikult ettekujutus, millises maailma kandis Tallinn asub. Seda väidet kinnitab ka Ehasoo ja Tederi nimele Austraaliast saabunud volitus ajada asju maja suhtes, mis asub aadressil Eesti Tatari 21.

Kui Tatari 21B põhimaja elanike üritused oma kortereid erastada on vandeadvokaat Kaido Ehasoo alustatud kohtuvaidluste tagajärjel torpedeeritud, siis Kalle Mälbergil õnnestus hoovimaja teine korrus enda nimele vormistada. Kasutati sama skeemi, mille ulatuslik kasutamine vallandas Tallinnas hiljuti nn korteriskandaali.

Olles hoovimajas asuva metallitöödega tegeleva ASi Alas tegevdirektor, esitas Mälberg 1994. aasta detsembris südalinna kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõttele taotluse vormistada eraldi rendileping Alasi puhkeruumidele, mis asusid maja teisel korrusel. Neli kuud hiljem tuli vastus: katusekorruse väljaehitamine elamispinnana on võimalik.

Mais 1995 andis kesklinna valitsuse korterikomisjon põhimõttelise nõusoleku rajada tööandja eluruumid katusekorrusele, mis oli tulekahjust kannatada saanud. Ametlikult muutus katusekorrus tööandja eluruumiks sama aasta augustis.

Kaks kuud hiljem tegi Mälberg uue taotluse: kustutada renoveeritud pind tööandja eluruumide nimistust ja muuta see tema korteriks. Vähem kui kuu ajaga taotlus rahuldatakse ning Mälberg muutub korteri omanikuks.

Kalle Mälbergi ASi Alas tegevdirektoriks võtnud Toomas Niimann on aga alustanud kohtuvaidlust, leides, et Kalle Mälbergi korteritehing on ebaseaduslik. Niimanni väitel toimus Alasi rendilepingu muutmine ja elamispinna eraldamine üldisest rendipinnast firma juhatuse teadmata.

Oma väitele tuginedes esitas Niimann läinud aasta märtsis Tallinna linnakohtule hagi nõudega tühistada kesklinna valitsuse korraldus, mille alusel Mälberg korteri omanikuks sai. Kohus hagiavaldust ei rahuldanud, sest linnavalitsuse korralduste tühistamine kuulub halduskohtu pädevusse.

Niimann esitas linnakohtu määrusele kaebuse ringkonnakohtusse, kes pole seda veel arutamisele määranud.

Mõlemad mehed on pöördunud ka politsei poole vastastikuste kriminaalasjade algatamiseks. Mälberg süüdistab Niimanni ASi Alas aktsiate seadusevastases omastamises.

Mälberg ise peab end ka Alasi aktsionäriks. Tema sõnul ostis ta aktsiad inimestelt, kes pidasid end samuti ASi Alas aktsionärideks.

Niimanni kinnitusel pole aga aktsiate müüjad kunagi ASi Alas aktsionärid olnud. Küll kuulusid nad samanimelisse kooperatiivi.

Endistest äripartneritest Mälbergist ja Niimannist on saanud vihavaenlased, vastastikune võitlus käib mitmel rindel.

Nii lülitus Mälberg läinud kevadel aktiivselt Niimannile kuuluva ASi Alas-Eweco pankrotiprotsessi, kasutades selleks pankrotihalduritelt saadud volitusi. Tõsi, kohus leidis hiljem, et pankrotihalduritel polnud õigust oma ülesandeid edasi delegeerida ning ametisse nimetati uus haldur.