Vastab VW Euroopa regiooni ekspordijuht Klaus-Jürgen Bohn
Pärast pikaajalisi läbirääkimisi otsustasime Eesti Talleksi kasuks eelkõige seetõttu, et nende pakkumus veenis meid kõige enam ja me usume, et nad on meie jaoks hea partner.
Meile imponeeris Eesti Talleksi puhul see, et tegu on väikese kontserniga, kes tegutseb väga mitmetes majandusharudes, nagu kaubandus ja tootmine. Lisaks on Eesti Talleksil meie arvates Eestis hea maine, tuntud nimi ja kurta pole ka finantsseis.
Kui Volkswagen kellegagi kusagil esinduslepingu sõlmib, tähendab see, et me loodame oma koostööpartneriga alustada pikaajalist koostööd.
Ma ei tahaks konkreetseks minna, kuid potentsiaalseid koostööpartnereid oli ligi kümme.
Ma ei tahaks sellest enam rääkida, sest see on minevik. Üldiselt võib öelda, et koostöö katkemise põhjuseks olid paar asja.
Näiteks ei saanud rahul olla Volkswageni turupositsiooniga Eestis. Kui eelmisel aastal müüdi Eestis vähemalt 6000 sõiduautot, millest Volkswagenid oli 123, pole siin meie jaoks midagi rõõmustavat. Lisaks polnud Matkar meie arvates mitte kõige paremini lahendanud töö klientidega ja nende teeninduspool jättis soovida.
Ei.
Peamine põhjus oli eelkõige ikka kontserni rahulolematus Volkswageni positsiooniga Eesti automüügiturul.
Loomulikult soovime me kõik võimalikult palju autosid müüa. Võib-olla oleks Eestis optimaalne sama müüginumber kui Skandinaavia riikides. Rahuldav tulemus oleks kusagil 400 müüdud sõiduautot aastas.
Eesti turul on praegu juhtival kohal Opel, Ford ja Jaapani autotootjad, meie jääme üpris tagaplaanile. Kuna me oleme hetkel teiste autofirmadega võrreldes niivõrd mahajäänud, oleks utoopiline nõuda, et me oleks oma müügitulemustega õige pea esikohal. Kindlasti tuleks aga jõuda juhtgruppi või esimeste firmade vahetusse lähedusse.
Kuna senini on olnud puudujääke klienditeeninduse osas, tuleks hakata kiiresti ka siin taset tõstma. Eestis tuleb klienditeenindus viia nii ruttu kui võimalik Lääne-Euroopa tasemele.
Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on -- selline kvaliteet, et kliendid oleks rahul. Peame pakkuma teenust, kus inimene saab auto ja varuosad kätte võimalikult kiiresti ja ilma viperusteta.
Me ei tohi pakkuda kehvemat teenust kui meie konkurendid, pigem paremat.
Seni, kuni pole valmis saanud sügiseks ASi Saksa Auto Mustamäe teele rajatav uus, 20 miljonit krooni maksev Volkswageni müügi- ja teeninduskeskus, on Saksa Autol veidi probleeme, sest kasutatakse ajutisi ruume. Pärast uue keskuse valmimist ei näe ma, miks Volkswageni positsioon Eesti turul ei peaks paranema.
Volkswageni kontserni osaks jääb tulevikus toodangu pakkumine siinsele esindajale, hinnapoliitika kujundamine ja oskusteabe edastamine.
ASi Saksa Auto ülesandeks jääb eelkõige müük ja teeninduse pakkumine.
Uus Passat on mudel, millel on galvaniseeritud kere, millel on garantii 11 aastaks.
Meie probleem on see, et Volkswageni tehased asuvad vaid Saksamaal kuues linnas Wolsburg, Hannover, Kassel, Emden, Salzgitter ja Brunswick. Opelil on tehased ka Saksamaal ja Suurbritannias, samuti Fordil.
Rääkides automüügist üldse, tuleb paraku tõdeda, et raskem on konkureerida riikides, kus on oma autotööstused. Oleme müügitulemustelt esimesel kohal Norras, Taanis, Belgias, Luksemburgis ja Austrias. Teisel kohal oleme Soomes Opeli järel, kes viis hiljuti seal läbi agressiivse müügikampaania. Rootsis oleme Volvo järel teisel kohal.
Kuigi ma ei taha ette rutata mais ilmuvast kontserni finantsaruandest, võin öelda, et aasta oli meile edukas. Tootsime eelmisel aastal 2,87 miljonit autot, mis on võrreldes 1995. aastaga 10,1 protsenti rohkem. Selle tulemusega oleme Lääne-Euroopas 11,1protsendilise turuosaga kolmandal kohal.
Meil läks hästi nii Euroopas kui sellises Saksamaast kaugel asuvas regioonis nagu Lõuna-Ameerika. Halb aasta polnud kontsernile müügitulemuste poolest ka Põhja-Ameerikas saavutatu, kuid seal on meil veel palju kasvuruumi.
Korea autotööstus on väga ekspansiivne ja nagu ka Jaapani autotööstus on nad orienteerunud ekspordile. Jaapani jeeni tugevnemisega on sealse autotoodangu hind tõusnud.
Seetõttu tekkis olukord, kus turgu oli võimalik täita toodanguga, mille hind oli odavam, nagu Lõuna-Korea autod.
Samas tuleb tõdeda, et nende toodang on aktsepteeritav, nad on oma autotööstuse nutikalt käima saanud. Näiteks nad kasutavad palju Jaapani autotööstuse litsentse, selle kaudu on nad saanud oma esimesed kogemused ja läinud siis üle oma tootmisele.
Võttes arvesse Korea autode hinda, tuleb nendega tõsiselt arvestada. Lisaks kasutavad nad hästi ka oma toodete turustamispoliitikat.
Õnneks on meie pluss see, et praegu jäävad nad veel meie toodete kvaliteedile alla.
Seotud lood
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.
Enimloetud
5
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
6
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Tagasi Äripäeva esilehele