Vastab ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimees Aivar Pärgmäe
Kindlasti ei käitu kontsern monopolistlikult. Istume ju põllumehest piimatootjaga samal oksal ja sõltume toorainest. Juba maksame Eestis parimat piima varumishinda. See on olnud meie kindel eesmärk, soov ja tahtmine.
Kontsernina arukalt majandades saame oma investeeringuid suunata ja piimatööstusi eri tootegruppide kaupa eelisarendada. Sel teel hoiame kokku raha, suurendame oma kasumit ja põllumehele piima eest makstavat hinda.
Kui näiteks kaupluses tõsta piimaliitri hinda kaks krooni, saab toorpiima kokkuostuhinda tõsta vaid 33 senti. Kui aga piimaliiter hakkab poes maksma 9--10 krooni, on ka Soome, Rootsi ja Taani piimatööstustel kasulik Tallinnas oma pakipiima müüma hakata.
See ei ole meie eesmärk küll kindlasti, et Eesti põhiliste piimatoodete eksportimise asemel neid importima hakkaks.
Otsused on tehtud ja realiseeruvad läbi pikaajaliste investeeringute. Linnapiimatoodete valmistamise põhirõhk jääb ASile Mulgi Meier. Piima- ja lõssipulbri ning pulbrisegude põhiosa hakkab tulema Põlvast. Paide piimakombinaat arendab kõrgpastöriseeritud piimatooteid ja rendile võetud Pärnu piimakombinaadis valmistame põhiliselt idaekspordiks jogurteid, hapukoort ja keefiri.
Muidugi ei tule spetsialiseerumisest nii aru saada, et see juhtub kohe. Oleme vaid kavandanud piimatööstuste eelisarengu suunad, kuhu investeeringuid teha. Praegu olemasolevatest seadmetest katsub iga kontserni liige ikka maksimumi välja pigistada.
Idee tekkis ASi Mulgi Meier, ASi Põlva Piim ja ASi Paide Piimakombinaat aktsiate kontrollpaki omanike läbirääkimistel. Esialgu osalesid ühinemiskavade kujundamisel ka Tallinna Piimatööstuse ASi kontrollpaki omanikud, kuid nad jäid hiljem teatud põhjustel kõrvale.
Ühinemise peapõhjus oli tõdemus, et Eesti piimatööstused ei peaks energiat ja raha kulutama sisemisele konkureerimisele, vaid võistlema koos teiste riikide piimanduskontsernide vastu.
Mäletatavasti taheti mõne aasta eest põllumajandusministeeriumi eestvõttel luua suur ühisaktsiaselts Estmilk, kuhu oleks koondatud kõik Eesti piimatööstused. Idee oli õige, aga vale oli see, et selles aktsiaseltsis oleks kontroll jäänud soomlaste Valio ja rootslaste Arla kätte.
Nüüd oleme loonud Eesti kapitalil põhineva piimanduskontserni, mida juhitakse siin, mitte Soomest või Rootsist.
Oleme kavandanud selle aasta kogukäibeks 1,5--1,6 miljardit krooni. Praegune müügitempo näitab, et püsime graafikus. Põhikasv tuleb nii ida- kui lääneekspordist.
Siseturule tahame tuua oma jogurti.
Ka Venemaal on nõudlus jogurti järele palju suurem, kui me sinna müüa suudame. Näiteks hapukoore müük itta on mõne kuuga viiekordistunud ja ulatub praegu tuhande tonnini kuus.
Läänes muutuvad üha populaarsemaks pulbrisegud. Meie pulbrisegust on isegi juustu tehtud, jäätisest rääkimata.
Topelttollide tõttu on keefiri vedu näiteks Moskvasse väga kulukas ja transpordile kulub 25 protsenti toote omahinnast. Selle asemel, et suurtes kogustes vett vedada, võiks ju keefiri kusagil Moskva lähistel valmistada. Praegu otsime selleks võimalusi.
Venemaa suurlinnades on Euroopa kontsernid oma kaubaga küll kohal, aga keegi neist ei riski seal tootma hakata. Samas pean tunnistama, et Venemaale oma tööstuse rajamine tõotab tulla üsna kulukas.
Arvan, et oleme siin paraja suurusega ja juriidilist ühinemist pole praegu kellegagi ette näha. Küll aga ei välista me koostööd ühegi piimatööstusega, et ekspordi osas edukamad olla. Näiteks Saaremaa liha- ja piimakombinaadiga me juba teeme välisturgudel viljakat koostööd.
Loomulikult oleks arukas, kui Balti riikides tegutseks üks suur piimatööstuskontsern. Kahjuks pole selle loomine hetkel reaalne, sest nii Läti kui Leedu piimandus on meist 2--3 aastat maas.
Läbirääkimisi oleme muidugi pidanud ja lätlased on meie kontserniideoloogiast huvitatud. Oleme neile oma tegevuspõhimõtted korralikult lahti seletanud ja võimalik, et Lätis tekib millalgi meile võrdne partner.
Arukas oleks nendega kapital ühendada, mitte üksteist ära osta. Muidu võib tekkida sama fenomen, mis Vene kapitalil põhinevas Pärnu piimatööstuses, kus asjad läksid lörri.
Nii Brasiilias kui Mehhikos tuntakse huvi meie piimapulbrite ja pulbrisegude vastu. Ühinenud Meiereid toodab aastas 15 000--17 000 tonni pulbreid, millega suudame konkurentsi pakkuda ka Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa pulbrieksportijatele, kes praegu Lõuna-Ameerikasse suuri koguseid müüvad.
Oleme mehhiklastega kolmveerand aastat vaielnud pulbri hinna üle ja nüüd on esimese lepingu allakirjutamine lõpusirgel. Mehhikost hakkame saama viis protsenti paremat hinda, kui pulbrite eest praegu makstakse.
Euroopa Liidus Eesti piimapulbrit veel toiduainena ei aktsepteerita. Meie pulber sobib aga suurepäraselt näiteks vasikatele täispiimaasendaja valmistamiseks. Oleme jõudnud nn söödaklubi tippu, aga tahaks pääseda ka toiduklubisse, et saada pulbri eest tõeliselt head hinda.
Oma piimatööstusi rekonstrueerides arvestame Euroopa Liidu nõudeid. Olen veendunud, et selleks ajaks, kui Eesti Euroopa Liitu võetakse, oleme Euroopa piimatööstuste seas juba võrdväärne partner.
Dollar tugevneb mitte ainult meie, vaid kõigi turul olijate jaoks ühtemoodi. Juba on tulnud oma välislepinguid korrigeerida ja uute lepingute sõlmimisel dollari tugevnemist arvestada.
Kolhoosiesimehena kuulusin Viljandi piimatoodete kombinaadi haldusnõukogusse. Hiljem valiti mind Viljandi piimaosaühingu juhatusse ja erastamise käigus õnnestus mul pääseda ka osaühingu ja hiljem aktsiaseltsi Mulgi Meier juhatusse ning omanikeringi.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.