Lühiuudised
Valitsus otsustas oma eilsel istungil reorganiseerida RE Eesti Telekommunikatsioonid riigile kuuluvaks aktsiaseltsiks, ütles teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema.
Naestema sõnul on muudatus tingitud äriseadustiku nõudest, mille järgi peavad kõik riigiettevõtted selle aasta 1. septembriks olema reorganiseeritud aktsiaseltsideks või oma tegevuse lõpetama.
Lisaks eilsele otsusele peab valitsus määrama Eesti Telekomi nõukogu ja juhatuse liikmed, nimetama ettevõtte audiitori ning volitama teede- ja sideministrit kinnitama Eesti Telekomi põhikiri. Seejärel kantakse uus aktsiaselts äriregistrisse.
Firma nimeks saab Eesti Telekom. Reorganiseeritava Eesti Telekomi aktsiakapital on valitsuse eilse otsuse kohaselt 735 miljonit krooni. See moodustub põhiliselt Eesti Telekomi tütarfirmade aktsiatest.
Aprilli alguses esitab teede- ja sideministeerium valitsusele ettevõtte erastamise kava, misjärel valitsus otsustab, kui palju Eesti Telekomi aktsiatest müüki panna. ÄP
Kreenholmi Valduse ASi möödunud aasta käive oli 970 miljonit krooni, kuid firma töötas kahjumiga.
Kreenholmi Valdused ASi peadirektor Meelis Vir-kebau rääkis, et ametlikult avaldatakse firma mullused tulemused pärast juhatuse koosolekut 4. märtsil.
Möödunud aastast rääkides, teatas Virkebau, et kõige suurema löögi firma kasumile andis dollari kallinemine. Kreenholmi põhilist toorainet, puuvilla müüakse maailmaturul ainult dollari eest. Teiseks on Kreenholmi laenud võetud dollaris.
Selle aasta käibeks prognoosib Kreenholmi Valduse AS 1,07 mld krooni ning kasumiks 50 miljonit krooni.
Erastamisagentuuri nõukogu otsustas möödunud nädalal erastada avalikul enampakkumisel 8,9% Kreenholmi aktsiatest, mis on pool praegu riigile kuuluvast osalusest Kreenholmis.
Virkebau ütles, et 82% Kreenholmi Valduse ASist omaval Borås Wäferil on erastamilepingu järgi õigus osta eelisostuõigusega pooled riigiaktsiad. «Ma tean, et Borås Wäferi on nende aktsiate ostmisest ka huvitatud» kinnitas Virkebau. ÄP
Valitsus andis soosiva hinnangu riigikontrolli seaduse muutmisele, mille kohaselt peab selle tööd kontrollima sõltumatu audiitor.
Eelnõu algatas riigikogu põhiseaduskomisjon.
Seni pole riigikontrolli tööd auditeeritud. BNS
Valitsus kiitis teisipäeval heaks valla- ja linnaeelarve seaduse muudatused, mis piiravad omavalitsuste laenuvõtmise võimalusi ja määravad täpsed piirmäärad.
Justiitsminister Paul Varuli sõnul võivad kohalikud omavalitsused võtta laenu kuni 15 protsenti jooksva aasta eelarvest. Kogu laenusumma ei tohi tema teatel ületada 75% omavalitsuse eelarvest.
Seega on omavalitsuste laenud piiratud nüüd sarnaselt riigilaenudega. Riigi laenuvõtmise ülemine piir on seaduse kohaselt samuti 15 protsenti jooksva aasta riigieelarve mahust ja välisvõlg kokku ei tohi ületada 75 protsenti jooksva aasta eelarvest.
Konservatiivne laenupoliitika nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil on valitsuse tänavuse majanduspoliitilise programmi oluline osa. BNS
Eile algas Hansa Erastamise Investeerimisfondi III emissioon mahuga 400 000 aktsiat.
Emiteeritavate aktsiate hind on 34 kr või 145 EVPd ja emissioon kestab 7. märtsini. Aktsia nominaalväärtus on 100 krooni.
Fondi juhataja Peter S. Treialt ütles, et kuigi emissiooni vastu on tuntav huvi, eriti EVPde osas, ei soovi ta tulemusi ette ennustada.
Esimesest emissioonist, mis toimus 1. maist 31. juulini 1995, märgiti 223 330 aktsiat. Teisest emissioonist 658 732 aktsiat. Mõlema emissiooni maht oli 400 000 aktsiat. Fondiosaku puhasväärtus on praegu 36,22 krooni. Arvestades 1996. a dividende, on fondi tootlus 104,43%. Fondi maht on 31,9 mln kr.
HEIFi aktsiad on alates septembrist noteeritud Tallinna börsi fondinimekirjas. Selle ajaga on aktsia keskmine hind tõusnud 18 kroonilt eilse 33 kroonini. ÄP
RE Eesti Energia esitas veebruari keskel taotluse tõsta elektrienergia keskmine hind käibemaksuta 54,19 sendini kilovatt-tunni kohta.
Möödunud aasta I poolel ulatus elektrienergia keskmine hind 36,35 sendini kilovatt-tunni kohta. Praegu on elektri keskmine hind 38,96 senti kilovatt-tunni eest.
Kui elektrienergia keskmiseks hinnaks kujuneb 54,19 senti kilovatt-tunnist, doteeriks kommertssektor eratarbimist umbes 25 miljoni krooniga kuus, ütles põlevkivi ja elektrienergia sõltumatu hinnakomisjoni sekretär Märt Mõtus.
Seni oli elektri hind eratarbijatele peaaegu sama kui elektri keskmine hind, kuid pärast järgmist tõusu see ilmselt enam nii pole, ütles Mõtus. Tema sõnul soovib hinnakomisjon teada Eesti Energialt konkreetseid tariife.
Elektrienergia sõltumatu hinnakomisjon soovib esimehe Ilmar Öpiku sõnul algatada avalikku diskussiooni, kas kommertssektor peaks jätkama koduklientide doteerimist.
Eesti Energia on hinnatõusu põhjenduses elektrienergia kallinemise peamise põhjustajana märkinud remondi-, taastus- ja uuendustööde mahu suurenemist amortisatsiooni arvel. BNS
Homme kirjutavad AS Reval Auto ja Audi AG Tallinnas alla lepingule, millega Reval Autost saab Saksa autotootja maaletooja Eesti, lähiajal loodab firma Audide esinduse avada ka Tartus.
ASi Reval Auto juhatuse esimehe Ahto Altjõe sõnul on Reval Auto puhul tegemist sama firmaga, mis AS AutoMatkar kes oli Audi tehase ametlik esindaja Eestis. «Muutunud on vaid nimi ning muutuda võib ka firma omanike ring,» lisas Altjõe.
AutoMatkari aktsiakapital oli 17,4 mln ning see jagunes võrdselt AS Kadaka Kinnisvara, AS Eesti Ühispanga ja Matkari vahel. ÄP
Tänases Tartu erilehes toodud väide, et Tallinnas asuv ööklubi Metropol kuulub Alexela Entertainmentile, on ebatäpne. Urmas Pasti sõnul kuulub Alexela Entertainmentile Metropoli ruumides tegutsev kasiino Flamingo. ÄP
Feliks Undusk väitis, et teda on reedese Äripäeva (nr 35), lk 2 avaldatud artiklis «Riigikogu liikmete teiseks tuluallikaks on ho-norar» valesti tsiteeritud. Unduski sõnul ei kasuta ta oma kõnepruugis sõnapaari «hall mass». ÄP