Pankrotiseaduse järgi saab valitsusest töötasu maksmise järel Origo Eesti võlausaldaja. «Kui suur võimalus on riigile tagasi maksta, sõltub sellest, kas ja kuidas hakkame lahendama osa vara tagasivõitmise asju,» selgitas pankrotihaldur Kersti Põld. «Tahaks küll loota, et riik päris kannataja rolli ei jää.»
Valitsuse eraldatud summa hulka on arvatud 33 protsendi suurune sotsiaalmaks ja kogu summa läheb ligi 70 inimese vallandamis- ja töötasu hüvituseks.
Pankrotihalduri sõnul on Origo Eesti pankrot peaaegu läbi. Kohus kinnitas detsembri lõpus pankrotivara jaotusettepaneku. Varade müügist läks 350 000 krooni pankrotikuludeks ja selle summaga kaeti ka 11 protsendi ulatuses töötasunõudeid. Võlanõudeid Origo Eesti vastu kaitsti 950 500 krooni eest, nõudeid oli kokku esitatud 3,8 miljoni krooni kohta. «Maksuameti 1,2 miljoni krooni suuruse nõude rahuldamiseni me ilmselt ei jõua,» lausus Kersti Põld.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte pankrotitoimkonna meelest tuleb aga osa Origo Eesti nimel sõlmitud tehinguid kehtetuks tunnistada ja alustada vara tagasivõitmist. «Tõenäoliselt on see lähipäevade küsimus, kui hagid nende kohta kohtusse lähevad,» märkis Põld. Pankrotitoimkond tahab tagasi võita üle 600 000 krooni.
Rahandusministeeriumi eelarveosakonna spetsialist Aino Koorti sõnas, et kui midagi veel laekub Origo Eesti pankrotivara müügist, on ministeeriumil eelisõigus see raha võla katteks endale saada.
Väljamaksmata palkade katmiseks eraldatava raha üle otsustamine on rahandusministeeriumi eelarveosakonna pädevuses, kuid selle peab kinnitama valitsus.
Alates eelmise aasta lõpust on Koorti sõnul väga paljud pankrotihaldurid taotlenud töötasu hüvitamist. Selle aasta esimese kahe kuuga on valitsus rahuldanud ligi kümne pankrotihalduri taotluse. Piirangut raha eraldamise kohta pankrotistunud ettevõtete töötasude katmiseks pole Koorti sõnul ministeeriumi eelarveosakonnale kehtestatud.
Koorti tunnistas, et rahandusministeeriumil on töötasudeks makstud raha tagasisaamisega palju probleeme. Seni on riik saanud raha tagasi vaid Kehra Paberi, Sindi Tekstiilivabriku ja TK Rukkilille pankrotist kogusummas 1,998 miljonit krooni.
Origo Eesti sai tuntuks Eesti ja Rootsi omanike vahelise vaidlusega, mis lõppes nende vastasseisuga. Ettevõtte asutajaliikmed Jaan ja Heino Tiidus palusid rootslastelt abi 5,5 miljoni kroonise võla tasumisel, millega viimased polnud nõus. Maja Kuressaares, kus Origo Eesti pani kokku satelliittelevisiooni tüünereid, kuulus Tiiduste erafirmale Elea, mis pankrotistus eelmisel sügisel. Omanike tüli tõi kaasa maja rendilepingu katkestamise ja muid samme, mis viisid Origo Eesti pankrotini.
Jaan Tiidus ütles, et ta ei kiida valitsuse otsust palgaraha eraldamise kohta heaks, kuna seda on tagasi saada ebatõenäoline. Ta nimetas valitsuse rahaeraldisi pankrotipreemiaks.
Origo Eesti pankrot kuulutati välja eelmise aasta augustis. Firma omanik oli sel hetkel Rootsi ettevõte Origo Estland AB, kelle pankrot kuulutati välja samal ajal Rootsis.