Saksamaa loob tänapäeva Hansaliitu

Kahepäevane mitteametlik kohtumine on jätkuks aasta tagasi toimunud Saksamaa Boltenhageni konverentsile. Saksamaa, kellele on muljet avaldanud majanduskasvu tempo Põhjamaades ja reformide kiirus Poolas ja kolmes Balti riigis, loodab, et tänapäevase Läänemere piirkonna Hansaliit suudab tulevikus edestada Vahemeremaade koostööd.

Waigel kohtub kolleegidega Norrast, Rootsist, Taanist, Islandilt, Poolast, Eestist, Lätist ja Leedust. Soome rahandusminister Sauli Niinistö jäi haiguse tõttu koju.

Bergeni kohtumine langeb ajale, mil Saksamaa on raskustes kulutuste kärpimise ning kavandatava Euroopa rahaliidu nõuete täitmisega. Saksamaa on plaaninud tänavuseks eelarvedefitsiidiks 2,9 protsenti, kuid küsimus on selles, kas Bonn suudab seda eesmärki täita.

Saksa majandusprobleemid, mille raskeimaks taagaks on 4,66 miljonit inimest hõlmav tööpuudus, on teravas kontrastis võõrustajamaa Norra õilmitseva majandusega. Norra, Saudi Araabia järel maailma suurim naftaeksportija, on kavandanud tänavuseks eelarveülejäägiks 55,4 miljardit Norra krooni (8,2 miljardit dollarit) ning ta suudaks kergesti täita Maastrichti lepingu tingimused. Takistuseks Norra rahaliiduga ühinemisel on aga 1994. aasta referendum, mil norralased hääletasid ELiga ühinemise vastu.

Ka Island ei plaani ELiga ühineda, kuid Eesti, Läti, Leedu ja Poola peavad ühinemisplaane.

1995. aasta jaanuaris ELiga ühinenud Soome ja Rootsi on rahaliidu küsimuses eri seisukohal. Soome pürib ametlikult rahaliitu, rootslased ei ole oma otsust veel teinud. REUTER-BNS