Piirivalve tüdinud putkavahist
Eesti--Läti piiril Iklas on ehitus tänaseks rahapuudusel takerdunud, Narvas seisab, Koidulas kah alustati ehitust, see samuti seisab, Luhamaal pole veel alustatudki, näitlikustab piirivalveameti piiriosakonna ülem major Viktor Hansen olukorra dramaatilisust piiril.
Neli aastat tagasi hakkas Eesti riik otsima piirirajatiste ehitamiseks abi Euroopa Liidu Phare programmilt.
Hansen ei varja oma skeptitsismi Phare projekti suhtes. Minu teada ei ole raha kohale jõudnud, kahtlen, kas üldse jõuabki, lisab ta.
Hansen peab Euroopa abirahade puudumises süüdlaseks tolliametit, kes ei suutvat nendes küsimustes piisavalt tulemuslikult tegutseda.
Tolliameti peadirektor Rein Talvik piirivalvurite pessimismi ei jaga. «Minu arvates ei ole piiripunktide rekonstrueerimine takerdunud. Phare raha ei liigu kusagil liiga kiiresti,» pole Talviku sõnutsi kärsituseks põhjust.
Talvik ütleb, et Phare raha hakatakse tolli ja piirivalve ehitistel rohkem kasutama just sel aastal. Narvas juba toimus konkurss ehitaja leidmiseks, Iklas ja Luhamaal on lähemal ajal tulemas, lisab ta.
Eesti piirivalve-- ja tolliametnike tööruumid asuvad seniajani enamasti poolikult väljaehitatud piirirajatistes. Välismaalased saavad esimesed muljed riigi kohta aga just piirilt.
«Oleme kuus aastat putkades elanud, see hakkab närvidele käima,» kommenteerib Hansen.
Tema pahameelega ühineb ka Ikla piiripunkti ülem nooremleitnant Heino Pilliroog. Enamuse ajast veedab ametnik praegu putkas, seda juba 1991. aastast saadik, kinnitab Pilliroog. Vahepeal on putkandust muidugi lihvitud ja täiendatud, lisab ta.
Meil Iklas jäi ehitus seisma mullu kevadel, katla- ja pumbamajad tehti valmis, kontrollhoone ehitamine aga takerdus, kirjeldab Pilliroog tänast olukorda Eesti--Läti piiril.
Hanseni kinnitusel on poolikutest piirirajatistest tingitud ka järjekorrad piiril. Piiripunktide läbilaskevõime on minimaalne, sest nii riiki sisse kui välja saab kokku ainult nelja sõiduraja kaudu, kaks kummaski suunas.
Samas on piirivalveamet mitu korda vastanud piiri järjekordi puudutavatele siseministri järelepärimistele.
Piirvalveameti taha ehitustegevus pidama ei jääks, kinnitab Hansen. Piirivalvuritel on tema ütlusel mitu ehitusega tegelevat jaoskonda, kuid omavahendite arvelt ei saa amet piiripunkte siiski ehitada.
«Ehituse hinnad on vahepeal väga palju tõusnud ja meile ei ole eelarvest selle tarvis piisavalt raha eraldatud,» põhjendab Hansen.
Vastupidiselt Viktor Hanseni väitele Narvas piiripunkti ehitus enam ei seisa, sest eelmisel neljapäeval tehti seal ehitamisega taas algust.
Veebruaris sõlmis ehitusfirma AS EMV tolliametiga lepingu Narva tollipunkti rajamiseks. Lepingu maksumus on 50 miljonit krooni ja töid hakkab teostama EMV üldehituse divisjon.
Kõigepealt võeti maha segavad puud ja tehti muid ettevalmistusi, kirjeldab sealse tollipunkti ametnik. Eelmisel aastal lõhuti maha ehitusele ettejääv vana kinohoone ja ladu, sügisel veeti kohale kommunikatsioonid.
Narva tollipunkti projekti juhib EMV poolt Kajar Kruus, kelle sõnul peaks objekt tellijale üle antama käesoleva aasta lõpus. «Selle aja sees valmivad kolmekordsed tolli- ja piirivalve administratiivhooned, varikatused, tollikontrolli punkt, valvurimajake,» selgitab ta tööde ulatust.
Ehituse rahastamise seiskumist Kruus ei karda. Meil on tollist saadud rahandusministeeriumi maksegraafik olemas, ütleb ta.
Narva linna territooriumile jäävad piirirajatised saavad seega tänavuse aasta lõpuks valmis. Ümbersõiduteed ja muud väljapoole linna planeeritud piiriobjektid jäävad täna veel kaugesse tulevikku.
Tänavu peaks korraldatama konkursid ka Luhamaa ja Ikla piirirajatiste ehitajate leidmiseks, kinnitab tolliametis piiripunktide ehitamise eest vastutav Peeter Mägi.
Ikla piiripunkti ümberehituse maksumust on Hanseni kinnitusel aja jooksul tugevasti kärbitud. Väidetavalt on selle taga Phare raha vähenemine, pakub ta.
Raimo Kala ASi EMV müügiosakonnast meenutab, et eelmise aasta suvel juba korraldati riigihankekonkurss Ikla piiripunkti ehitustööde teostamiseks. Pärast konkurssi oli kolm--neli kuud vaikust ja kuulujutte, seejärel teatati aga võistupakkumise tühistamisest, räägib ta.
Kala ütlusel nimetati konkursi nurjumise põhjusena tookord muudatuste tegemist 60--70 miljonit krooni maksva piiripunkti projektis.
Iklas ehitustegevust takistava tegurina nimetab Hansen ka poliitilisi põhjuseid. Läti initsiatiivil tahetakse suurem piirikontroll ära kaotada, argumendiks meie liikumine Euroopa Liidu suunas, selgitab ta.
Heino Pilliroog Ikla piiripunktist ei ole lätlaste ideega rahul. «Arvestades kõiksugu seaduserikkumistega Läti poolt Eestisse sõitjatel, ei ole piiripunkti kaotamine küll mõeldav,» räägib ta.
Kui viisata inimene jõuab meie piirini, siis näitab see, et Läti poolel neid väga ei kontrollita, nendib Pilliroog.
Niikaua kui me peame tagaotsitavaid kinni pidama ja ebasoovitavaid isikuid tagasi saatma, on meid siia vaja, on Pilliroog Ikla piiripunkti ülemana veendunud töötegemise ja piiripunkti ülalpidamiseks vajaliku raha kulutamise mõttekuses.
Suurimad kogused Eestisse toodavat salakaupa tulevad just Ikla piiripunkti kaudu, lisab Hansen.
Euroopa Liidu Phare programmist on eraldatud raha Ikla ja Narva piiripunktide väljaehitamiseks kokku paari miljoni eküü ehk üle kolmekümne miljoni krooni ulatuses.
Euroopa Liit toetab ehitust ühe kolmandiku ulatuses, ülejäänud tuleb kokkuleppe kohaselt Eesti riigilt.