9 märts 1997

Millised probleemid tekivad aastaaruande koostamisel?

Nüüd kerkis väga suur probleem, mis üllatas ja ehmatas paljusid: tuludeklaratsioon on vaja teha krooni täpsusega. Paljudel on aastaaruanne tehtud ja audiitorid käinud ning nüüd on segadust ja meeleheidet väga palju. Maksuametis oli öeldud, et võib-olla ei võta inspektor seda vanal blanketil vastu. Tähendab ? kõik tuleb ümber teha.

Raamatupidamist teevad väga erineva tasemega inimesed ja probleeme tekitab seegi, et aastaaruandeid ei tohi esitada valmisblankettidel. Mõni suudab asjad korralikult ära teha, aga tal on raske endal välja mõelda, mida ta sinna kirjutab ja mida mitte.

Jätkuvalt on ebaselge põhivara ümberhindlus: kas teha või jätta see tegemata ja mis juhtub, kui tegemata jätta. Kära selle ümber on soikunud. See lubati küll tühistada, kuid ilmutati ikkagi veidi teisel kujul.

Meil oli möödunud aastal väga suur vargus. Nüüd tuleks varastatud põhivahenditelt justkui käibemaksu arvestada. Seda tuleks võtta mahakandmisena nende põhivahendite jääkväärtuse osas. Rita Ilisson raamatupidamistoimkonnast soovitas ühel seminaril, et ärge kandkegi neid maha, vaid muutke järgmisest aastast amortisatsiooninorm suuremaks ja siis amortiseeruvad nad paberil kiiremini.

Seadus ei näe ette võimalust, et midagi võidakse varastada. Nii suur vargus nagu meie majas ? meil viidi kontorist kõik arvutid ära ? ei mahu raamidesse.

Seadusega püütakse justkui vältida käibemaksust kõrvalehoidmist. Näiteks ostetakse midagi, lastakse see ära varastada ja pääsetakse käibemaksust. Tegelikult müüakse ostetud asi maha. On aga ebanormaalne, kui tõeliselt varastatud asjadelt peab käibemaksu maksma.

Seminaridest on jäänud kõrvu, et probleem on kasumiaruannetes sponsorluse ja annetuste kajastamisega: mida ettevõte võib kuludesse kanda ja mis läheb maksustamisele. See tekitab alati palju küsimusi, kuid need jäävad enamasti vastuseta.

Tuludeklaratsiooni muudetud vorm, kus nõutakse tulu näitamist krooni täpsusega, mind ei sega, sest ma olen alati viinud arvud täiskroonidesse. See sõltub ilmselt iga pearaamatupidaja eripärast, kuidas ta asju lahendab. Mul on alati hea teha hästi täpsete numbritega, sest kui tekivad mingid vahed, siis ma tean, mis seal taga võib olla.

Mind häirib hirmsasti see, et aastaaruandeid ei saa esitada valmisblankettidel. Miks ma pean minema esiemade aega tagasi ja käsitsi ringi trükkima? See on mõttetu ajakulu. Peaks ikkagi olema ühtne vorm, kuhu paned lihtsalt numbrid sisse.

Hetkel kuum