Sellest polnud autokaupme-hed huvitatud ja, et konkurss ei luhtuks, pidi politseiameti peadirektor Ain Seppik need tingimused tühistama. Lisaks teeninduspunkti rajamisele oli esialgu konkursil veel teinegi absurdne tingimus, mille Seppik hiljem samuti tühistas. Nimelt pidi konkursil osalevate autode kõrgus olema vähemalt 1,4 meetrit. See tekitas aga autokaupmeeste hulgas nurinat, sest enamik muidu politseile igati sobivaid autosid sellele nõudele ei vasta, kuna nende kõrgus jääb 1,37 ja 1,39 meetri vahele. Automüüjad avaldasid kahtlust, et selle tingimusega sillutatakse teed Volkswagenite võidule.
Peale Volkswageni oleks nimetatud nõudele vastanud veel näiteks Mazda Familia, Alfa Romeo 155, Audi A4, 500-seeria BMW, Ford Mondeo, Hyundai Sonata, Lancia Delta, C-klassi Mercedes-Benz, Opel Vectra ja Renault.
Politsei soov saada endale aga kingituseks autoteeninduspunkt näitab, et politseijuhid on paari aastaga teinud läbi märgatava arengu. Enam pole autofirmadel võimalik konkurente üle trumbata sellega, et kõrged politseiametnikud lennutatakse autotehasesse tootmisprotsessiga tutvuma.
Mäletatavasti juhtus nii 1994. aastal, kui politsei ostis endale nelja-aastase liisinguga sada Suzuki Vitarat ja kakskümmend viis Mazda 626. Mingit avalikku konkurssi siis ei korraldatud. Ostule eelnes aga tollase politseiameti direktori Uuno Elleni ja tema esimese asetäitja, praeguse siseministeeriumi kantsleri Jaan Tootsi külaskäik Suzuki tehasesse.
Liisinglepingu maht oli siis kokku 23,8 miljonit krooni ja selle summa eest sai politsei 125 autot. Tänu automüüjate vahel korraldatud konkursile ostab politsei aga kolm aastat hiljem 200 autot 30 miljoni krooni eest. See, kas käesoleval aastal lisandub Eesti teedele 200 Suzukit, Volkswagenit või mõnda muud marki sini-valget autot, selgub tõenäoliselt reedel, kui avalikustatakse konkursi võitjad.