Politsei autopark on Eestis kirju. Sini-valgeks on värvitud Opeleid, Forde, Mazdasid, Ladasid, Suzukisid, Chevrolet'sid. Käesoleval aastal laseb politseiameti juhtkond sini-valgeks võõbata veel umbes 200 tuliuut autot, mille ostmiseks kulutatakse kokku 30 miljonit krooni.
Eelmise aasta lõpus politseile 200 auto ostmiseks välja kuulutatud konkurss on Eesti autokaupmeeste jaoks aasta olulisim sündmus, sest rohkem selliseid kliente Eestis pole. Eelmisel aastal õnnestus üle kahesaja auto maha müüa ainult tosinal Eesti autokaupmehel. Konkursi võitmine on autofirmale kindlasti ka tohutu reklaam. Kohaliku konstaabli vahendusel ühe automargi pidev meeldetuletamine võib lõpuks viia selleni, et ka tavakodanik otsustab oma valikut tehes sama auto kasuks.
Toimetuse arvates on positiivne, et politsei on autode ostmiseks hakanud korraldama avalikke konkursse. Õnneks oli politseijuhtidel ka nii palju mõistust peas, et viimasel hetkel vaadati üle konkursitingimused ja loobuti automüüjatele esitatud absurdsetest nõudmistest. Esialgu seati konkursil osalejatele tingimuseks, et võitja peab ehitama politseiameti automajandi juurde autoteeninduspunkti, millesse tehtav investeering ei tohtinud olla väiksem 3,2 miljonist kroonist ja mis pärast valmimist pidi minema politseiameti omandusse. Võitja pidi tasuta välja koolitama ka vajaliku personali ning automüüjatelt nõuti, et nad annaksid politseile õiguse seal teostada ostetud autode hooldust ja garantii- ning kapitaalremonti.
Sellest polnud autokaupme-hed huvitatud ja, et konkurss ei luhtuks, pidi politseiameti peadirektor Ain Seppik need tingimused tühistama. Lisaks teeninduspunkti rajamisele oli esialgu konkursil veel teinegi absurdne tingimus, mille Seppik hiljem samuti tühistas. Nimelt pidi konkursil osalevate autode kõrgus olema vähemalt 1,4 meetrit. See tekitas aga autokaupmeeste hulgas nurinat, sest enamik muidu politseile igati sobivaid autosid sellele nõudele ei vasta, kuna nende kõrgus jääb 1,37 ja 1,39 meetri vahele. Automüüjad avaldasid kahtlust, et selle tingimusega sillutatakse teed Volkswagenite võidule.
Peale Volkswageni oleks nimetatud nõudele vastanud veel näiteks Mazda Familia, Alfa Romeo 155, Audi A4, 500-seeria BMW, Ford Mondeo, Hyundai Sonata, Lancia Delta, C-klassi Mercedes-Benz, Opel Vectra ja Renault.
Politsei soov saada endale aga kingituseks autoteeninduspunkt näitab, et politseijuhid on paari aastaga teinud läbi märgatava arengu. Enam pole autofirmadel võimalik konkurente üle trumbata sellega, et kõrged politseiametnikud lennutatakse autotehasesse tootmisprotsessiga tutvuma.
Mäletatavasti juhtus nii 1994. aastal, kui politsei ostis endale nelja-aastase liisinguga sada Suzuki Vitarat ja kakskümmend viis Mazda 626. Mingit avalikku konkurssi siis ei korraldatud. Ostule eelnes aga tollase politseiameti direktori Uuno Elleni ja tema esimese asetäitja, praeguse siseministeeriumi kantsleri Jaan Tootsi külaskäik Suzuki tehasesse.
Liisinglepingu maht oli siis kokku 23,8 miljonit krooni ja selle summa eest sai politsei 125 autot. Tänu automüüjate vahel korraldatud konkursile ostab politsei aga kolm aastat hiljem 200 autot 30 miljoni krooni eest. See, kas käesoleval aastal lisandub Eesti teedele 200 Suzukit, Volkswagenit või mõnda muud marki sini-valget autot, selgub tõenäoliselt reedel, kui avalikustatakse konkursi võitjad.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.