• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,37%39 664,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,37%39 664,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.03.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laoaadress kiirendab laotööd

Sageli ei ole otstarbekas või võimalik firma logistikat korraldades vältida vaheladude kasutamist. Ladude olemasolu nõuab iga laos tehtava tööoperatsiooni jaoks kindlate protseduurireeglite väljatöötamist: kuidas toimub kauba vastuvõtt, lattu paigutamine, väljastamine, kaubaga kaasneva info töötlemine jne. Suurte ladude korral, kus on palju erinevaid kaubanimetusi, tekib veel üks lisaprobleem. Tuhandetesse ulatuva kaubanimetuste arvu korral (näiteks toidukaupade, auto varuosade jms laod), millele võib keerukust lisada kaubapartiide erinev realiseerimistähtaeg, ei suuda laotöötajad meelde jätta kaupade paigutust laos. Eriti teravalt kerkib see esile siis, kui mõni laotöötaja haigestub ja ta on vaja asendada kellegi teisega või kui soovitakse lattu tööle võtta uus töötaja. Tulemuseks on lattu saabunud tellimuse aeglane täitmine. Kauba otsimine laos nõuab palju aega. Kaup rikneb, sest laost on väljastatud pikema realiseerimistähtajaga kaubapartii, kuid lühema realiseerimisajaga partii on jäänud kuhugi seisma. Tellimusi täidetakse mittekomplektselt, sest mõni kaup jääbki üles leidmata.
Eelnevalt kirjeldatud olukorra vältimiseks kasutatakse laosisest aadressisüsteemi. See tähendab, et igale riiulipesale antakse oma kindel aadress. Kauba vastuvõtmisel lattu viiakse saabunud alused (kastid, karbid jne) vabale ladustamiskohale ja sisestatakse vastav aadress firma arvutisüsteemi. Kaubaga edaspidi tehtavad operatsioonid (inventuur, komplekteerimine) on seotud juba aadressiga, lisaks on võimalik otse arvutiekraanilt kontrollida vabade kohtade olemasolu laos.
Kõige olulisem laoaadresside kasutusele võtmisega saavutatav tulemus on seotud komplekteerimisega. Komplekteerimislehele trükitakse lisaks muudele andmetele (nimetus, kogus, kood jne) ka kauba aadress laos. See tähendab, et komplekteerija ei otsi enam laos kaupa, mille asukoht sortimendi vaheldumise või ruumipuuduse tõttu võib pidevalt muutuda, vaid liigub kindlate aadresside järgi ja kogu komplekteerimistöö on kiiresti õpitav. Soovitav on komplekteerimisleht vormistada nii, et kaupade järjestus lehel vastaks kaupade järjestusele laos. Sellisel juhul ei pea töötaja kulutama aega komplekteerimislehe mitmekordsele ülelugemisele, et ligistikku paiknevad kaubad saaks korraga võetud. Tellimuse täitmiseks vajalik minimaalne teekond on juba arvuti poolt paika pandud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aadresside kirjeldamiseks on välja mõeldud palju eri struktuuriskeeme. Optimaalne lahendus sõltub lao põhiplaani keerukusest, vahekäikude ja riiulipesade arvust ning muudest sellistest teguritest. Igal juhul tuleb aadressi ülesehituse loomisel arvestada järgmist:
- laos olev arvutiprogramm peab võimaldama sellise struktuuriga aadressi kasutada;
- aadresss peab olema lihtsalt loetav, et vältida võimalikke eksimusi;
- elementide järjekord aadressis peab vastama komplekteerija loogilisele mõtlemisele.
Kuna komplekteerija peab kauba leidmiseks kõigepealt minema õigesse vahekäiku, siis peaks vahekäigu tähis olema aadressis esimesel kohal ja sellele järgnema vastavalt muud elemendid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele