Kas eelistada suurt või väikest liisinglepingu avanssi

Rentniku olukord on meeldiv. Liisingmaksed on väiksemad. Teenitud rahast läheb vähem finantseerija tasku ning juhuslikud tõrked ettevõtte tegevuses ei too kohe kaasa makseraskusi. See on nii juhul, kui avansi tasumine ei ole tekitanud märkimisväärset auku ettevõtte rahakäibesse.

Ka liisingfirma poolelt vaadatuna on olukord meeldiv. Finantsriskid on kaetud ja laenukahjude võimalus väike. Häirib ainult asjaolu, et intressi kandev rahasumma ja seega ka intressitulud ei ole nii suured, kui nad oleksid väiksema avansi korral.

Rentniku tegevuse kokkutõmbamine ei tekita probleemi. Liisitud varale on lihtne leida ostjat, kelle poolt makstav summa katab liisingu võla. Ilmselt jääb raha ülegi.

Väikese avansi korral on liisingfirma murelik ja suuremate riskide korvamiseks nõutakse kõrgemat intressi ning lisatagatisi. Sellega säilitab liisingfirma alternatiivse allika raha tagasisaamiseks ja suurendab ka oma intressitulu.

Rentnikul on aga peas mõned hallid karvad vähem. Avansi tasumine ei nõua erilist pingutust. Tulevikuplaanide tegemisel peab aga igal sammul arvestama finantseerijaga, kellele kuulub kontroll liisitud ja panditud vara üle. Ka ajutised makseraskused võivad kaasa tuua krahhi, sest liisingmaksed on märkimisväärsed ning liisingfirma võib realiseerida enamiku ettevõtte varast.

Tegevuse laiendamine ja piiramine on raske. Laiendamiseks vajalikud omavahendid kuluvad suures osas intressi tasumisel. Ka tegevuse piiramine toob kaasa kulusid, sest varade müügist saadud summast ei pruugi jätkuda liisingu võlgnevuse tasumiseks.