Ekspordi agentuuri direktori kohusetäitja Kristjan Kivipalu sõnul finantseeritakse agentuuri käivitamist Euroopa Liidu Phare projekti kaudu 18 kuu jooksul 1,15 mln ECU ehk 17,8 mln krooniga.
Eesti riik katab agentuuri ülalpidamiskulud umbes miljoni krooni ulatuses aastas, lisas ta.
«Kui võtta kogu eksporditegevus kokku, tuleb summeerida ka riiklike näituste programmi viis miljonit ja ekspordiabi kaheksa miljonit krooni, mis on majandusministeeriumi hallata,» lisas Kivipalu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ASi Norma juhatuse esimees Peep Aaviksoo ütles, et tugevatele ettevõtetele, nt Norma, pole uue agentuuri käivitamisest kasu. «Ekspordiagentuur peaks tegelikult müüma välismaal Eesti eduimagot,» leidis Aaviksoo. Ta lisas, et Norma peatas aasta algul tegevuse ka Eesti ekspordinõukogus, sest ei saanud sellest organisatsioonist kasu.
Endine peaministri majandusnõunik Hardo Pajula leidis, et perspektiivis võib agentuur eksporti pigem pärssida kui soodustada, kinni maksavad selle aga maksumaksjad ja eraettevõtjad.
Kummaline, et ekspordi agentuuri loomise algatus tuli majandusministeeriumist, ütles Pajula. «Minu veendumus on juba pikka aega, et suurim panus, mis majandusministeerium võiks Eesti arengusse anda, on võimalikult kiiresti laiali minna,» lisas ta.
Majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso leidis, et ekspordi agentuuri kätte võiks minna ekspordipoliitika täidesaatev roll. Tema sõnul on üks ekspordi agentuuri põhipostulaate, et agentuur ei osuta teenuseid ettevõtetele ise, vaid eksporti toetavate organisatsioonide kaudu.
Ratso ja Kivipalu sõnul on ekspordi agentuuril kolm põhilist töösuunda: ettevõtjate informeerimine ja nõustamine konkreetsel välisturul, sh kaubandusesindajate läkitamine välisriikidesse; Eesti ekspordiharude kaardistamine; süsteemi info ja analüüsidega varustamine.