Euroopa maad tüürivad nõrga valuutaliidu suunas

Riigid, kes tahavad 1. jaanuaril 1999 valuutaliitu pääseda, peavad täitma viis ühinemistingimust: madal inflatsioon, stabiilne vahetuskurss, madalad pikaajalised intressid, eelarvedefitsiit, mis ei ületa 3 protsenti SKTst, ning riigivõlg, mis on madalam kui 60 protsenti SKTst.

Mullu suutis kõik tingimused täita vaid Luksemburg. EIU (Economist Intelligence Unit) prognoosi kohaselt võib Luksemburg tänavugi ainsaks jääda.

Üha enam kõlapinda leiab arvamus, et Maastrichti lepingus peab arvestama poliitilise reaalsusega. Teisisõnu tähendaks see projekti edasilükkamist, kuni rohkem riike ühinemistingimused täidab, või ELi ühist otsust liitumistingimusi lihtsustada, et ajakavast siiski kinni pidada.

Viimasele on vastu Saksamaa, kes ei soovi liitu nõrga majandusega riike. Kui aga Saksamaa eelarvepuudujääk on 3,4 protsenti ning Itaalial 3,5 protsenti, kaovad argumendid Vahemeremaade vastuvõtmise vastu. Nii Portugal, Itaalia kui Hispaania pääseksid liitu esimeses voorus.

Saksamaal, kus inflatsioonihirm on sügavalt juurdunud, tekitab Itaalia nägemine Frankfurdi rahapressi kõrval hirmu euro stabiilsuse suhtes.

1998. a sügisel on Saksamaal valimised. Seni ei ole ükski Saksa poliitik veel julgenud lausuda maagilist mantrat «Päästke D-mark. Hääletage meie poolt!», kuid kiusatus kasvab sedamööda, kuidas Itaalia väljavaated paranevad.

Oht on olemas ka Saksamaa teise mõjusa institutsiooni -- konstitutsioonikohtu poolt, mis kinnitas Maastrichti lepingu tingimusel, et kriteeriume järgitakse rangelt. Kui Saksa parlament otsustab ühinemistingimusi lihtsustada, võib liidupank taotleda konstitutsioonikohtult otsuse tühistamist ning sellega valuutaliidu edasilükkamist.

EMU projekti suunavad ühtemoodi nii poliitiline kui majanduslik olukord. Euroopa Liidu loomise lepingule kirjutati alla Roomas. Kui üks kuuest asutajaliikmest liidu edasisel süvendamisel kõrvale jäetakse, kahjustab see vältimatult ELi riikide omavahelist kokkukuuluvustunnet.

Kui aga Vahemeremaad liitu lubada, võib eurost saada «pehme» valuuta, mis võõrandaks Saksa avaliku arvamuse ning tekitaks vastuseisu Euroopa koostöö vastu üldse.

Mitmed välisvaatlejad, sealhulgas majanduslehe Financial Times kolumnist Martin Wolf, leiavad, et parem on EMU projekt edasi lükata kui käivitada see riikide vahel valitseva usaldamatuse õhkkonnas.

Brüsselis on aga kindel seisukoht «nüüd või mitte kunagi». Väidetavalt põhjustaks EMU edasilükkumine totaalse kaose, õõnestaks projekti usaldusväärsust, pankade ja ettevõtete investeeringud lendaksid tuulde, mistõttu võib minna aastakümneid, enne kui Euroopa ühisvaluuta teema saab taas üles võtta.

Nii on väljavaade nõrgast valuutaliidust tõenäolisem kui projektist loobumine, kuid seegi prognoos on äärmiselt ebakindel. DI