14. aprill 1997
Jaga lugu:

Kas seaduse muutmine tühistab lepingu?

Äriseadustiku ja selle rakendamisega seotud seaduse muutmise seaduse paragrahviga 177 (RT I 1996, 40, 773) muudeti ka töölepingu seaduse § 7 punkti 10 sõnastust, mille järgi ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhatajale, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhtele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Eelnevast tuleneb kaks küsimust:

1) kas äriseadustiku ja selle rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse jõustumisega 8. juunil 1996 muutusid kehtetuks nende isikutega sõlmitud töölepingud;

2) millise lepinguga toimub nimetatud isikute tööalaste suhete reguleerimine vastava juriidilise isikuga.

Vastavate kohustuste panemine isikule on võimalik vaid poolte kokkuleppe ehk lepingu alusel. Et seadus ei tühistanud sõnaselgelt varem sõlmitud lepinguid, siis kehtivad nende isikutega sõlmitud töölepingud kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega niikaua, kui pooled ei ole kokku leppinud senise töölepingu asendamises mõne teise lepinguga. Kas isikule, kes asendamisega nõustub, makstakse ka hüvitust, on poolte kokkuleppe küsimus.

Kui pooled ei saavuta kokkulepet töölepingu asendamiseks mõne teise lepinguga, tööandja aga tahab vabaneda töölepingu alusel töötajast, siis on tööandjal võimalik lõpetada tööleping koondamise (töölepingu seadus § 86 punkt 3) tõttu, sest seaduse järgi töölepingu kohaselt täidetavat kohta tal ju enam ei ole. Loomulikult tuleb sellisele töötajale koondamisest ette teatada või vähemetteteatatud aja eest maksta rahalist hüvitust töötaja keskmise palga ulatuses, samuti maksta töölepingu lõpetamise hüvitust.

Et töölepingu seadus 8. juunist 1996 enam eespoolkäsitletud töötajatele ei laiene, siis ei saa sellest ajast alates vastavale ametikohale võetuga sõlmida ka töölepingut. Kui selline leping on siiski sõlmitud 8. juunil 1996 või hiljem, ei saa seda vaadelda töölepinguna, vaid lepinguna kindlate ülesannete täitmiseks. Ka sellisele lepingule ei laiene töölepingu seaduse ega muude tööseaduste sätted, kui need ei ole sõlmitud lepingus sõnaselgelt ette nähtud. Sellise lepingu alusel töötajal ei ole seaduslikku kaitset küsimustes, mis ei ole kindlaks määratud lepingus või viitena vastavale õigusaktile.

Lepinguliiki, mis oleks ette nähtud juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja tegevuse reguleerimiseks, Eestis kehtivad õigusaktid ette ei näe. Nende isikute tööalane õiguslik seisund määratakse kindlaks vaid äriseadustiku ja mittetulundusühingute seadustiku ning sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud koha täitmise kord, samuti selle koha täitja materiaalne vastutus on sätestatud äriseadustikus või mõnes muus aktis. Sätete täpsustamine võib toimuda lepingus, kuid kõik see, mida õigusaktides pole nende töötajate suhtes ette nähtud, peab sõlmitud lepingus olema ette nähtud.

Töölepingu seaduse § 7 punkti 10 muutmine jättis nimetatud isikud oma tööalastes suhetes praegustes tingimustes ilma õigusliku kaitseta. Järelikult peavad pooled, eelkõige sellele kohale töölesoovija, väga hoolikalt suhtuma lepingupoolte õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisse ja fikseerimisse lepingus, vältimaks hilisemaid pettumusi ja arusaamatusi. Et nende isikute töövahekorda käsitatakse tsiviilõigussuhtena, lahenevad vastava lepingu sõlmimisega seotud küsimused tsiviilseadustiku võlaõiguse osa kehtestamisega. Läbi tuleks vaadata ka kehtivad seadused (töökaitse, sotsiaalkindlustuse, töö- ja puhkeaja seadus jms) nende laiendamise suunas eelnimetatud isikuile. Eeldavad ju need ametikohad täistööajaga töötamist, mitte regulaarselt või episoodiliselt toimuvatest koosolekutest osavõttu või ühekordsete ülesannete täitmist

Jaga lugu:
Hetkel kuum