Riigikogu kantseleis viimane päev tutvuda Eesti Panga kontrollaktiga
Keskerakonna fraktsiooni liikme Olav Antoni sõnul selgub riigikontrolli aktist, et Eesti Pank on maksnud liiga suuri preemiaid ja sotsiaaltoetusi oma töötajatele, eriti panga nõukogu liikmetele. Kontrollaktist selgub, et Eesti Panga töötajatel on võimalik keskpangast laenu saada 5,45% aastaintressiga.
Tagasisaamata laenude summa, mida Eesti Pank andis kommertspankadele põhiliselt aastatel 1993--1994, ületab riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul 500 miljoni krooni piiri.
Eksmajandusminister Andres Lipstok tuletas meelde pankade probleeme aastail 1992--1993: «Iga asi maksab midagi, korralikult funktsioneeriv pangandus maksab ka midagi ja minu meelest ei ole siin midagi skandaalset. Keegi ei ole tegelenud mingi pettuse või röövimisega.»
Anton viitas ka mitmes tehingus toimunud Eesti Panga kullamüügile, keskpank ostis kulda liiga kallilt ning samas müüs liiga odavalt: «12 miljonit krooni on see kahju, mis oleks tekkinud, kui oleks kuld lihtsalt maha müüdud.» Antoni sõnul on kontrollmaterjalides kirjas, et kõik kullamüügid aastatel 1989--1996 on langenud selle perioodi kõige ebasobivama hinna ajajärku.
«On terved suured aruanded, kuidas kehtetut raha käibelt kõrvaldatakse ja need reeglistikud on ausalt öeldes sellised, et nii on võimalik raha kõrvale tõsta,» loetles Anton riigikontrolöri poolt keskpangale etteheidetavaid puudusi.
Riigikontrolöri etteheitele, et hoolimata kokkulepetest ei andnud pank nende käsutusse mitmeid audiitormaterjale, tsiteeris Anton Eesti Panga vastust: «Selliselt on võimalus leida vigu, mida audiitor ja meie ise ei ole veel avastanud ning see oli vigade parandamise seisukohalt otstarbekas.»
Seega teadis Eesti Pank algusest peale, et vead on olemas ja audiitor on need läbi lasknud, aga vigade parandamise seisukohast on tõepoolest kõige parem see, kui riigikontroll kaevas ennast samade tulemusteni, mida Eesti Pank oleks neile kohe võinud kokkuvõttena esitada, lausus Anton.
Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov põhjendas akti salastatust Eesti Panga seaduse, krediidiasutuste seaduse ning ärisaladusega. Ta lisas: «Asi on selles, et me saime niisuguse dokumendi Eesti Pangalt, kus oli märkus, et need on salajased dokumendid ning me andsime allkirja ja kohustusime, et me neid ei avalikusta.»
Olav Anton on koos nõunikega välja võtnud kogu seaduse, et teha selgeks, mis ja miks võib olla salajane ning milliste protseduurireeglite järgi see enam salajane olla ei saa. Miks riigikontroll materjale salajaseks peab, on Antoni hinnangul selge: «Kui riigikontroll valmistus Eesti Panka minema, siis tegi keskpank omalt poolt kõik ja mitmed poliitilised ringkonnad aitasid kaasa või isegi vedasid seda asja, et riigikontrollile pandaks terve rida kohustusi. Et ta nende kohustustega nõustus, siis teda ikka lasti materjalide juurde ja nii nõustus ta ka selle staatusega, millesse need materjalid läksid.»
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et teeb ettepaneku materjalid avalikustada, välja arvatud need kolm-neli lehekülge, mis puudutavad krooni kattevara.
Täna saavad riigikogu liikmed kolmandat päeva lugeda riigikontrolli kontrollakti, mida hoitakse seifis riigikogu kantselei direktori Heiki Sibula kabinetis. See on lossi kolmanda korruse koridori ühe äärmise ukse taga asuv ruum. Modernses kapis on seif, milles on varjul ühes eksemplaris 790-leheküljeline kontrollakt, mida iga riigikogu liige võib seal lugemas käia.
Eile hommikupoolikul oli tuba tühi. Kontrollakti olid lugemas käinud Olav Anton, Ants Käärma ja Olev Raju, kelle sõnul on neid lugenud ka Toomas Savi.
Kas ka valitsuse ministrid peavad neid sinna lugema minema, eilsel valitsuse pressikonverentsil ei selgunud. «Muidugi on meie huvi väga suur, aga täna kontrollakti päevakorras ei olnud,» teatas välisminister Toomas Hendrik Ilves.
Antoni sõnul on ka riigikontroll teinud mitmeid ettepanekuid Eesti Panga seaduse muutmiseks, märkides, et puudub vajadus metsareservi jaoks ning oleks vaja suurendada keskpanga põhikapitali. Samuti on kirjas ettepanek mitme sisereeglistiku väljatöötamiseks, mida Antoni sõnul Eesti Pank osaliselt vaidlustab. Näiteks pole Eesti Pank nõus, et töötajad ei võiks puhkuse ajal ametiautosid kasutada.
«Eesti Pank on elanud võimsamalt riik riigis, kui elas kunagi raudtee Nõukogude riigis,» nentis Anton. Tema sõnul on küsimus nüüd selles, kas see põhimõte muutub ning kas need poliitilised jõud, kes raudselt väitsid, et Eesti Panga kontrollimine tekitab ainult kahju, hindavad oma seisukohti ümber.
Eesti Panga nõukogu istung, kus nõukogu pidi võtma seisukoha kontrollakti suhtes, ei olnud eile lehe trükkimineku ajaks veel lõppenud.
Seotud lood
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele