Lissabon valmistub Expoks

Näitus jääb avatuks 30. septembrini ja sinna oodatakse 14 mln külastajat. Umbes 65% külastajatest on portugallased, 25% hispaanlased ja 10% ülejäänud ilmakodanikud.

Põhjus, miks ilmanäituse teema on sedapuhku seotud merega, on asjaolu, et 1998. a täitub 500 aastat Vasco da Gama merereisist Indiasse ja et portugallased on sajandeid vägev meresõidurahvas.

60ha näituseterritoorium Tejo jõe kaldal, mis kuni viimase ajani oli tööstuslik tühermaa, on praegu kujunenud Euroopa suurimaks ehitusplatsiks, kus päevas töötab kuni 5000 ehitustöölist. Seal kerkib täiesti uus linnaosa Oriente, kuhu investeeritakse 14,4 mld Eesti krooni.

Erinevalt 1992. a Sevilla maailmanäitusest ei ehita 130 osavõtjamaad sedapuhku eraldi uhkeid ja kalleid paviljone, vaid nad saavad ekspositsioonipinna spetsiaalseis näitusehooneis, millest pärast ilmanäitust kujuneb rahvusvaheline messikeskus.

Näituseväljak saab ülimoodsad kommunikatsioonid: rongivaksali, metroo ja bussijaama.Uued kiirteed ja 18km sild üle Tejo jõe loovad hea ühenduse Lõuna- ja Põhja-Portugaliga ja ida poole Hispaaniaga. Lissaboni lennujaam jääb sealt ainult 10 minuti tee kaugusele.

Näituse huvitavamaid hooneid on okeaanium, kuhu tuleb Euroopa suurim akvaarium 25 000 kala-, linnu- ja loomaliigiga, ja tuleviku paviljon, mis kajastab merede kasutamist tulevikus. Väga huvitav on kindlasti paviljon, mis annab merest utoopilise pildi. Portugali paviljoni kavandas maailmakuulus arhitekt Alvaro de Siza Vieira ning see annab läbilõikelise ülevaate inimkonna meresõiduajaloost. Ettevalmistus Eestis

Eestis on mullu novembris loodud Eesti ekspositsiooni korralduskomitee, mida juhib Jaak Leimann. Tema asetäitja on peakorraldaja Ignar Fjuk.

Komitee töötab praegu läbi Expo-temaatikat ning seejärel asutakse juba konkreetsemalt tegelema ekspositsiooni ja osavõtjatega, ütles majandusministeeriumi kaubanduse arendamise talituse juhataja Harda Reedik. DI-ÄP