Pariis kihab spekulatsioonidest, et president Jacques Chirac võib juba täna välja kuulutada ennetähtaegsed parlamendivalimised.
Valimiste eesmärk on kindlustada Chiraci paremtsentristlike parteide enamust enne uute kokkuhoiumeetmete väljakuulutamist Euroopa rahaliidu tingimuste täitmiseks.
Uusi kärpeid nõuab kasvav eelarvedefitsiit, mis Prantsusmaa rahandusministeeriumi andmetel võib tänavu ulatuda 3,8%ni SKTst Maastrichti lepingus sätestatud 3% asemel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Me peame end säästma üheksast valimiskampaania kuust,» ütles Chiraci partei parlamendisaadik Jacques Baumel, «Euroopa langetab varsti äärmiselt tähtsaid majanduslikke otsuseid ning on oluline, et seejuures konsulteeritaks ka prantslastega.»
Riigis tekkinud poliitilise ebakindluse tõttu kukkus Pariisi börs reedel 2,25 protsenti. REUTER-ÄP
Leedu-Briti keemiatehas Vilniaus Buitine Chemija ootab erastamise algust, et taas jalule tõusta. Mullu oli 66 protsendiga riigile kuuluva keemiaettevõtte kahjum 1 029 000 krooni.
Tänavu erastatavate strateegiliste ettevõtete nimekirja lülitatud Buitine Chemija vastu on huvi tundnud rahvusvahelised suurfirmad, nagu Procter & Gamble ning Palmolive.
Uued osanikud aitaksid parandada ettevõtte rahanduslikku seisu, suurendada käivet ning konkurentsivõimet, arvab firma direktor Saulius Jonaitis. Kohalike tootjate sissetulekuid kahandavad oluliselt Poolast, Türgist jm salakaubana riiki saabuvad ?ampoonid, pesupulbrid jt keemiakaubad.
Leedus müüakse aastas 410 mln krooni eest keemiakaupu, sellest vaid 62 mln saadakse kodumaiste toodete müügist.
Buitine Chemija kasutab praegu vaid 10--15% tootmisvõimsusest. Firma juhtkond prognoosib selle aasta käibeks 27,4 miljonit krooni, kuid kasumisse jõudmiseks peaks käive tõusma vähemalt 51,4 miljoni kroonini. ELTA-ETA
Läti transpordiminister Vilis Kristopans esines Moskva rahvusvahelisel transpordikonverentsil TransRussia 97 Läti majandust ja transiiditingimusi tutvustava ettekandega.
Hetkel kuum
“Tubli tüdruku mentaliteet võiks poliitikast ära kaduda”
“Lennuk on mul küll kiviks kaelas”
Firma juht varade müügist: ostja saab hea diili
Artikkel jätkub pärast reklaami
Minister kinnitas, et praegune Andris ?kele juhitav Läti valitsus jätkab liberaalset majanduspoliitikat, mille nurgakivid on tasakaalus eelarve, subsideerimisest loobumine, kõva valuuta, iseseisev keskpank ning tollimaksude vähendamises väljenduv väliskaubanduse liberaliseerimine.
Pikemalt peatus Kristopans Läti transpordisüsteemi kirjeldusel ja ütles, et Läti sadamate käive, mis on 1993. a 27,5 mln tonnist kasvanud prognoositava 50 miljonini 1997. a, näitab, et Läti on üks transiidiliidreid Põhja- ja Ida-Euroopas.
«Me mõistame, et see väga oluline majandusharu on suuresti sõltuv meie poliitilistest suhetest Venemaaga. Seetõttu teeb Läti valitsus kõik vajaliku nende suhete stabiliseerimiseks,» ütles Kristopans. «Meil töötab valitsustevaheline konverents, mais on selle istung, kus kirjutatakse alla mõnedki konkreetsed lepingud, peaaegu valmis on piirileping,» nentis ta.
Ta lisas, et Läti pääsemine maailma kaubandusorganisatsiooni looks kindlalt ka stabiilsemad majandussuhted Venemaaga. BNS
Täna Leetu saabuv rahvusvahelise valuutafondi (IMF) missioon hakkab hindama, kuidas Leedu on kinni pidanud 1994. a alla kirjutatud kolme aasta majanduspoliitika memorandumist.
Missiooni otsusest sõltub Leedule igas kvartalis ette nähtud 30 miljoni dollari suuruse laenuosa väljamaksmine.
Memorandumi kohaselt lubas IMF Leedule majandusreformide läbiviimiseks kolme aasta jooksul 200 miljonit dollarit, millest välja maksmata on veel umbes 60 miljonit.
Märtsis Leedut külastanud IMFi missioon vaatas läbi Leedu valitsuse ja keskpanga kohustused ning kirjutas alla kavatsuste protokollile. Selle kohaselt lubas IMF Leedul säilitada 27% tollimaksu mõne imporditava põllumajandussaaduse suhtes. Leedu valitsus lubas detsentraliseerida energiasektori ning tõsta alkoholi, tubaka ja naftasaaduste aktsiisimaksu, keskpank aga alustada riigi omanduses olevate pankade erastamist. ELTA-ETA