Uus konkurentsiseadus määratleb rikkumisi

Kuna konkurentsiseaduse eelnõusse on sisse toodud mitu uut mõistet, mida vanas seaduses polnud, annab see rohkem võimalusi rikkumiste avastamiseks, ütles Põdra. «Praegu kehtivas seaduses pole sõnagi sellest, mis on loomulik monopol või kuidas moonutab ettevõtete ühinemine ja riigilt antav abi konkurentsi,» lisas ta.

RASi Liviko turundusdirektor Peeter Pallo leidis, et kuigi Livikole kuulub umbes 60 protsenti Eesti valge viina turust, ei saa ta Livikot nimetada monopoliks. «Meie monopoolne osa on ainult selle numbri suuruses, sest hindasid me lõpptarbijale dikteerida ei saa,» ütles Pallo. «Seega saame me dikteerida ainult seda hinda, millega tehasest toodangut välja müüme.»

Kuna Liviko on riigifirma, pole Pallo sõnul tal võimalik mingeid andmeid kontrollorganite eest varjata. «Arvata võib aga, et erafirmad esitavad konkurentsiametile oma huvides ebaõigeid andmeid,» ütles ta.

ASi Leibur tegevdirektori Ants Promanni sõnul peab ta konkurentsiametit vaatamata praegu kehtiva seaduse kehvusele suhteliselt hästi toimivaks üksuseks. «Mingil määral neil info ikkagi liigub, näiteks meie koostöö vastu Balti Sepikuga tundis konkurentsiamet kohe huvi ja nõudis meie koostöölepingut näha,» rääkis Promann.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul vajab seaduse tekst veel palju täpsustamist. «Põhimõtted jäävad samaks, kuid sõnastust muudetakse arvatavasti igas punktis,» ütles ta.

Samas lausus ta, et tegemist on esimese seadusega, mis on täielikult kooskõlas ELi esitatavate nõuetega. Optimist olles võiks loota, et seadus võetakse vastu veel enne, kui riigikogu puhkusele läheb, lisas Proos.