4. mai 1997
Jaga lugu:

Liidu liikmeks üle noatera

Eesti eurointegratsiooni viimase arengu võib jagada ajaks enne ja pärast Euroopa komisjoni välisasjade voliniku Hans van der Broeki visiiti, kui selgus, milliseid probleeme nimetab Euroopa komisjonis Eesti kohta ettevalmistatav arvamus (avis).

Eesti suurim puudus on, et liiga vähe seadusi on viidud vastavusse ELi direktiividega. 1994. a Esseni tippkohtumise tulemusel valminud valge raamat liitumistingimustest Ida- ja Kesk-Euroopa kandidaatidele loetleb üle 800 direktiivi, mille rakendamine on vajalik.

Reeglid ei lõpe valge raamatuga. Üksnes ELi siseturgu reguleerib üle 1400 direktiivi. Kogu ELi õigussüsteem on veelgi mahukam. Eesti on tänaseks harmoniseerinud vähem kui sada direktiivi. Eurovoliniku sõnul ei saa Eesti oma praeguste seadustega ELi ühisturuga ühineda. Nõudmistele ei vasta toodete standardid, majandustegevuse alased garantiid,ka ei suutvat siinsed firmad ELi konkurentsis ellu jääda.

Võib arvata, et ELi laiendamisel saab otsustavaks geopoliitika. Eestil on siiski lootust, sest meil on Põhjamaade toetus, mis omakorda tugineb nende riikide julgeolekuvajadustele.

Kuna EL langetab laienemisotsuseid konsensuse põhjal, tuleb liikmesriikidel nõustuda Põhjamaade sooviga vähemalt üks Balti riik vastu võtta esimeste hulgas.

Pärast Amsterdami tippkohtumist juunis avaldab Euroopa komisjon oma arvamuse liituda soovivate maade kohta. Siis algavad läbirääkimised ilmselt kõigi kandidaatidega. Kui ühed saavad liikmeks 2003--2010, lükkub teiste liitumine määramatusse aega. Aseaineks pakutakse Euroopa kongressi käivitamist, mis võib aga muutuda sama ebamääraseks nagu «partnerlus rahu nimel» NATO asemel.

Esimeseks liitujaks on kindlasti Küpros, keda toetavad Kreeka ja Poola, nende taga Saksamaa. Ka Ungari ja T?ehhi liitumine on üsna kindel. Skeem järgiks NATO laiendamise kava. Et see nii ei oleks, võtab EL liikmeks veel Itaalia toetatud Sloveenia ja Põhjalale vastutulekuks vähemalt ühe Balti riigi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum