Tasuta ravim läheb kalliks
Soodushinnaga ravimeid saavad selliste raskekujuliste haiguste põdejad nagu vaimuhaigus, tuberkuloos, vähkkasvaja. Hinnasoodustused on ka lastele, vanuritele ning I ja II grupi invaliididele.
Neil juhul maksab haigekassa kas pea täielikult või osaliselt ravimi kinni. Raha läheb apteegile.
Kuna tohter kasutab keskmiselt vaid 20--30 eri nimetusega ravimit, pole loogiline arvata, nagu ta nende maksumust ei teaks ja kirjutab kallima rohu välja kas teadmatusest või siis uudishimust uue ravimi mõju haige peal proovida.
«Kui inimene ostab ravimi oma raha eest, siis vaatab ta kindlasti hinda,» asub Tallinna haigekassa vanemnõunik Malle Vahtra probleemi selgitama. Kui aga on teada, et osa arstimi hinnast maksab kinni haigekassa, ei hooli iga kord hinnast arst ega ka apteek, kui tal on juhust ise haigele mõnd ravimit soovitada, räägib Vahtra.
Tõestada sellist kokkumängu ja karistada selle eest ei saa, kuna seadus ei keela kalleid ravimeid välja kirjutada. Vahtra andmetel on Tallinna piirkonnas teada ligi kümme juhtumit, kus arsti ravimivalik tekitab küsimusi.
Näiteks Pelgulinna polikliiniku üks nahahaiguste arst saadab kõik patsiendid Lilleküla apteeki, ehkki lähim apteek asub üle tee. Tänu sellele moodustavad ainuüksi selle arsti poolt määratud soodusravimid kuni veerandi apteegi soodusravimite hüvitusest. «Arst põhjendab, et see on nahahaiguste ravimitele spetsialiseerunud apteek,» räägib Vahtra.
Pelgulinna polikliiniku peaarsti asetäitja Tiiu Kaljuste sõnab, et tema oma arste sellises kokkumängus ei kahtlusta. «Arstid on küllalt vastutustundelised. Nad vaatavad, mis ravim haigele sobib, ja on vahel liigagi konservatiivsed,» kinnitab ta.
Eesti apteekrite liidu juhataja Õie Kotkas, kes töötab Tallinnas Vanaturu apteegis, ei usu arstide ja apteekrite kokkumängu. Tema sõnul on tegemist rohkem teoreetilise võimalusega ja liidu juhatuses pole selliseid kaebusi arutatud. «Võib-olla vähese külastatavusega äärelinna apteegis võiks kõne alla tulla tuttava arsti ärakasutamine, mujal vaevalt,» vaagis Kotkas. Tema juhitavas apteegis moodustab soodusravimite osa käibest alla 10%, suurema osa tuleb retseptivabast käsimüügist. Kotkas ei arva, et soodusretsepte peaks neile rohkem tulema.
Soodusravimite hüvitamise raha hakkab haigekassal aga lõppema. Tallinna haigekassa ületas näiteks eelmise aasta eelarve 5 miljoni krooniga, tänavu tõotab tulla veelgi suurem puudujääk. Keeruline on olukord ka Tartu haigekassas. Eestis tervikuna jääb haigekassa aastas soodusravimitega 100 miljoni krooniga miinusesse.
Malle Vahtra Tallinna haigekassast räägib, et ravimifirmad teevad arstide hulgas väga head kihutustööd. «Ilusad bukletid, laevareisid jne,» loetleb ta ohates.
Ravimite hulgimüüja ASi Medipharm tegevdirektor Aare Järvelaid kinnitab, et nii teeb kogu maailm. «Ravimite reklaamiks Eestis võimalusi pole -- ainuke asi, kuidas panna arsti oma ravimit välja kirjutama, on püüda teda otse mõjutada,» ei salga ta.
Ravimimüüjad löövad kaasa kõikvõimalike eriala-konverentside ning täiendõppereiside korraldamises. Näiteks tegi Medipharmi AS Järvelaidi sõnul hiljuti haiglate vanemõdedele õppereisi Saksamaale.
Rahanappuse leevendamiseks soovitab Järvelaid haigekassal kasutada Saksamaa varianti, kus igale arstile on üheks kuuks ette antud kindel summa soodusravimitele ja ületada seda ei tohi.