Erinevalt tavakodanikust on Eestis kõrgetele riigiametnikele kõik lubatud. Kui kõrged riigiametnikud rikuvad seadust ja nad jäävad vahele, siis neid ei karistata, sest Eesti on üks väheseid riike, kus ei jää süüdi kõrged riigiametnikud, vaid süüdi jääb seadus, mida rikutakse.
Äripäev juhtis möödunud aasta oktoobris tähelepanu faktile, et mitmed ministeeriumite asekantslerid kuuluvad ebaseaduslikult riigifirma haldusnõukogusse, juhatusse ja nõukogusse ning on saanud ebaseaduslikku lisatasu. Seitse kuud pärast nimetatud artikli ilmumist polnud midagi muutunud. Asekantslerid sülitasid jätkuvalt Eestis kehtivatele seadustele ja nende tegevust õigustati sellega, et seadused on elukauged ja neid tuleb niikuinii muuta.
Eesti on omapärane riik veel selle poolest, et maksuameti peadirektor Kalev Järvelill võib oma põhitöö kõrvalt kuuluda ASi Hansatee juhatusse ja ASi Eesti Merelaevandus nõukokku. Ka see fakt ei häiri meie riigivalitsejaid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kalev Järvelille osalemise eraettevõtluses tõstis ajakirjandus üles pärast seda, kui maksuamet oli väidetavalt sekkunud kahe eraettevõtte -- Hansatee ja Inreko Laeva ASi omavahelisse vaidlusse.
Nimelt ähvardas Inreko Laeva juhataja Enn Rohula oma konkurenti Hansateed pankrotiavaldusega. Mõni päeva hiljem sai Inreko Laeva AS maksuametilt teate maksuvõla tasumise ajakava tühistamise kohta.
Minu arvates on maksuameti peadirektori kuulumine ettevõtte juhtorganitesse ja selle eest tasu saamine taunitav. Ma tean, et minuga samal seisukohal on ka mitmed eraettevõtjad. Valitsusliikmeid see aga kahjuks ei häiri. Nende arvates on normaalne, kui maksuameti peadirektor enda äraelatamiseks peale põhitöö ka lisatööd teeb.