Nõukogu esimees Aare Kilp teatas, et aktsiaemissiooni sel aastal ei tule, kuna Eesti Kindlustus ei vaja täiendavat kapitali. Küll aga emiteerib Eesti Kindlustus nii 1998. kui 1999. aastal 100 000 aktsiat, kusjuures järgmise aasta emissioon on optsiooni korras suunatud oma töötajatele.
Börsi nõuete täitmiseks läheb septembris või oktoobris avalikku müüki 11% seni Hoiupangale kuuluvatest Eesti Kindlustuse aktsiatest, ütles Kilp. Enne seda auditeerib Hoiupank Eesti Kindlustuse esimese poolaasta majandustulemused. Seni on Hoiupanga osalus 85,6%, ülejäänud aktsiad jagunevad võrdselt Hansa Investeeringute, Pindi Investi ja Soome tarkvarafirma Profit OY vahel.
Aktsionärid otsustasid anda Eesti Kindlustuse elukindlustusportfelli üle loodavale tütarfirmale AS Eesti Elukindlustus. Sellega muutub Eesti Kindlustus puhtal kujul valdusfirmaks, millele kuulub ka AS Eesti Varakindlustus.
ASi Eesti Kindlustus aktsiakapital on 20,3 mln krooni ja ASi Eesti Varakindlustus aktsiakapital 20 mln krooni. Aktsia nimiväärtus on 10 krooni.
Kilp kinnitas, et aktsionärid jäid Eesti Kindlustuse mulluste majandustulemustega rahule. Kinnitatud aastaaruande kohaselt oli Eesti Kindlustuse puhaskasum 26,3 mln krooni, millest aktsionärid otsustasid suunata 2,6 mln üldreservi ja jätta 23,7 mln jaotamata.
Eesti Kindlustuse turuosa möödunud aastal vähenes, moodustades elukindlustuses 54,7% ja kahjukindlustuses 19,1%. «Turuosa ei vähenenud nii palju, kui ligi aasta tagasi erastamispakkumust tehes prognoosisime,» ütles Kilp.
Aktsionäridele esitatud aruandes viitas Eesti Kindlustuse juhtkond Euroopa praktikale, et stabiilsel turul on ühe kindlustusseltsi optimaalne turuosa ühe kindlustusliigi lõikes mitte üle kolmandiku.
Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Ivar Virkus ennustas, et Eesti kindlustusturg stabiliseerub aastaks 2000, mil on jäänud 5--7 kindlustusfirmat, üks veidi suurem ja mitu võrdset. «Turu jagamine hakkab edaspidi käima elukindlustuse kaudu,» lausus Virkus.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.