Saarte seadusega varjatakse riigi saamatust

Karmi Läänemere laineid murdvad saared on kummalisel kombel sattunud riigikogu teravdatud tähelepanu alla. Nende maalapikeste saatus mõjutab rahvasaadikuid niivõrd, et viimased on otsustanud kohe eraldi seaduse kehtima panna, selleks et saarte eluolu mandril toimuvast puutumata ei jääks.

Äripäev on seisukohal, et saarte jaoks eraldi seaduse kehtestamine pole majanduslikult ega ka regionaalpoliitiliselt meie praeguste võimaluste juures kuigi mõistlik. Ilmselt on tegu osa seadusandjate populistliku sooviga oma valijatele näidata, et nende peale siiski mõeldakse, kasutades ära riigi senist peataolekut regionaalküsimustes.

Saarte seaduse sihiks on aidata kaasa asustuse säilitamisele ja elutegevusele Eesti saartel. Arvatavasti on see seadus maha kopeeritud arenenud ja rikastelt Skandinaaviamaadelt õilsaid eesmärke silmas pidades, kuid kas seda peab tegema jällegi teiste arvel. On ju päris selge, et saarte toetamine pingestab riigieelarvet, mis ei ole teadagi kummist. Kui riik tahab mõnele regioonile eraldada raha rohkem, kannatavad kohe teised.

Ometi on ka mandril paiku, mida tinglikult saarteks võib pidada ja kus pole piisavalt väljaarenenud ühendusteid suuremate keskustega, telefonsidet ega ka ettevõtlust.

Saarte seadus loob pretsedendi ja kõik ülejäänud piirkonnad, kes tunnevad ennast mahajäänutena, hakkavad samuti riigilt järjest rohkem raha välja pressima. Lõpuks võib tekkida olukord, et Eesti on üks eritsoonide tallermaa, kus kihutavad maksumaksja raha eest ringi nõuandvad ja kontrollivad komisjonid.

Toimetus peab täiesti normaalseks, et väikesaarte elanikud saaksid teha tööd ja neile oleksid kättesaadavad esma- ja päästeabi, joogivesi, post ja elekterside, transpordiühendus ning haridus. Ainult kas nende endastmõistetavate asjade jaoks on vaja kehtestada veel seadusega bürokraatlikke ning kunstlikke raame.

Suurem osa saari on väga omanäolised nii floora ja fauna kui ka etniliste traditsioonide poolest. Riigi sekkumine sellesse kooslusesse eesmärgiga parandada saareelanike elamistingimusi võib anda vastupidiselt soovitule negatiivse tulemuse. On ju päris selge, et näiteks ettevõtluse ja turismi arendamisega kaasneb paratamatult ka reostus jne.

Hoopis naiivne on aga loo-tus, et kui investeeringud saartel paiknevatesse ettevõtetesse vabastatakse tulumaksust, hakkab sinna raha kokku voolama. ASi Klementi nõukogu esimehe Ardo Kamratovi sõnul mõjutavad investeeringute tegemist peale raha ju ka tööjõud, materjal ja tooraine ning transpordiküsimus. Nimetatud tegurite soodsat kokkulangemist on paljude ettevõtjate sõnul mandriltki raske leida.

See aga ei tähenda, et saartel tegutsevatele ettevõtetele ei võiks teha maksusoodustusi, laenusoodustusi jne. Kui riigikogu ja valitsus selliste asjadega hakkama saavad, langevad muud probleemid aja jooksul iseenesest päevakorrast välja ja saarte seaduse vajalikkuse järele võib panna suure küsimärgi.