Jaga lugu:
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saarte seadusega varjatakse riigi saamatust

Karmi Läänemere laineid murdvad saared on kummalisel kombel sattunud riigikogu teravdatud tähelepanu alla. Nende maalapikeste saatus mõjutab rahvasaadikuid niivõrd, et viimased on otsustanud kohe eraldi seaduse kehtima panna, selleks et saarte eluolu mandril toimuvast puutumata ei jääks.
Äripäev on seisukohal, et saarte jaoks eraldi seaduse kehtestamine pole majanduslikult ega ka regionaalpoliitiliselt meie praeguste võimaluste juures kuigi mõistlik. Ilmselt on tegu osa seadusandjate populistliku sooviga oma valijatele näidata, et nende peale siiski mõeldakse, kasutades ära riigi senist peataolekut regionaalküsimustes.
Saarte seaduse sihiks on aidata kaasa asustuse säilitamisele ja elutegevusele Eesti saartel. Arvatavasti on see seadus maha kopeeritud arenenud ja rikastelt Skandinaaviamaadelt õilsaid eesmärke silmas pidades, kuid kas seda peab tegema jällegi teiste arvel. On ju päris selge, et saarte toetamine pingestab riigieelarvet, mis ei ole teadagi kummist. Kui riik tahab mõnele regioonile eraldada raha rohkem, kannatavad kohe teised.
Ometi on ka mandril paiku, mida tinglikult saarteks võib pidada ja kus pole piisavalt väljaarenenud ühendusteid suuremate keskustega, telefonsidet ega ka ettevõtlust.
Saarte seadus loob pretsedendi ja kõik ülejäänud piirkonnad, kes tunnevad ennast mahajäänutena, hakkavad samuti riigilt järjest rohkem raha välja pressima. Lõpuks võib tekkida olukord, et Eesti on üks eritsoonide tallermaa, kus kihutavad maksumaksja raha eest ringi nõuandvad ja kontrollivad komisjonid.
Toimetus peab täiesti normaalseks, et väikesaarte elanikud saaksid teha tööd ja neile oleksid kättesaadavad esma- ja päästeabi, joogivesi, post ja elekterside, transpordiühendus ning haridus. Ainult kas nende endastmõistetavate asjade jaoks on vaja kehtestada veel seadusega bürokraatlikke ning kunstlikke raame.
Suurem osa saari on väga omanäolised nii floora ja fauna kui ka etniliste traditsioonide poolest. Riigi sekkumine sellesse kooslusesse eesmärgiga parandada saareelanike elamistingimusi võib anda vastupidiselt soovitule negatiivse tulemuse. On ju päris selge, et näiteks ettevõtluse ja turismi arendamisega kaasneb paratamatult ka reostus jne.
Hoopis naiivne on aga loo-tus, et kui investeeringud saartel paiknevatesse ettevõtetesse vabastatakse tulumaksust, hakkab sinna raha kokku voolama. ASi Klementi nõukogu esimehe Ardo Kamratovi sõnul mõjutavad investeeringute tegemist peale raha ju ka tööjõud, materjal ja tooraine ning transpordiküsimus. Nimetatud tegurite soodsat kokkulangemist on paljude ettevõtjate sõnul mandriltki raske leida.
See aga ei tähenda, et saartel tegutsevatele ettevõtetele ei võiks teha maksusoodustusi, laenusoodustusi jne. Kui riigikogu ja valitsus selliste asjadega hakkama saavad, langevad muud probleemid aja jooksul iseenesest päevakorrast välja ja saarte seaduse vajalikkuse järele võib panna suure küsimärgi.
Jaga lugu:

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.