• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus eelistab kütuse värvimist maksustamisele

    «Kui maksustada ahjukütus diisliga võrdse aktsiisimääraga, kannatavad kõige rohkem need, kes ahjukütust otstarbekalt kasutavad,» sõnas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt. «Tegelikult on esitatu valitsuskomisjoni põhimõtte vastu,» kommenteeris ta Olav Antoni esmaspäeval riigikogule esitatud eelnõu.
    «Mootorikütuse aktsiisi mõte on koguda teede remondiks vajalik raha teedel sõitjate käest,» ütles Hunt.
    «Teede remondiks pole mõtet maksustada ahjus põletatavat kütust,» sõnas õliliidu tegevdirektor Henn Pärn. Olav Anton tahab ahjukütuse maksustada, meie euroopalikult erimärgistada, ütles Pärn. «See on palju õiglasem ja tsiviliseeritum,» põhjendas ta.
    Eelmise aasta lõpul tuli ahjukütuse aktsiisiga maksustamise ideega välja rahandusministeerium. Koostöös teiste ministeeriumide ja õliliiduga valmis kevadel siiski ahjukütuse erimärgistamise eelnõu.
    «Ahjukütuse aktsiisi võrdsustamine diisliga tõstaks kütuseliitri hinda kohe krooni võrra,» põhjendas Andres Hunt.
    «Me näeksime ikka väga metslased välja, kui seda teed läheksime,» lisas Henn Pärn.
    Olav Anton põhjendas ahjukütuse aktsiisiga maksustamist vajadusega võrdsustada kõigi Eesti kütusefirmade konkurentsitingimused. Tema hinnangul on piiril diislikütuse deklareerimine ahjukütusena vähendanud diislikütuse läbimüüki üle 60 protsendi, mistõttu riigieelarvesse jääb iga kuu laekumata kuni 18,4 miljonit krooni. Taolist asja võib käsitleda kaudselt riigimaksudest kõrvalehiilimisena, märkis Anton eelnõu seletuskirjas.
    Samas müüakse aktsiisivaba ahjukütust ainult paarkümmend senti odavamalt diislikütusest, millega aktsiis jääb ahjukütuse müüjatele, väitis ta.
    «Arvud on üle pakutud,» kommenteeris Antoni väiteid Andres Hunt. Samas tõdes ta, et Eestis valitseb tendents, et ahjukütuse sissevedu suureneb, diislikütuse import väheneb. Kui märtsis veeti Eestisse 12 000 tonni ahjukütust ja samapalju diislikütust, siis eelmisel kuul imporditi 14 000 tonni ahjukütust ja 7000 tonni diislikütust.
    Hundi sõnul ei pea paika ka väide, et ahjukütuse müüjad korjavad aktsiisi. Hinna paneb paika nõudlus, märkis ta. Kuni seadus ei keela ahjukütuse kasutamist autokütusena diisli asemel, on ahjukütus populaarne, ütles Hunt.
    Valitsus toetas oma teisipäevasel istungil ahjukütuse erimärgistamise eelnõu, lausus peaministri majandusnõunik Heido Vitsur eile. Erimärgistamise eelnõuga lubatakse värvitud ahjukütust kasutada ainult ahjudes põletamiseks ja mootorikütusena põllumajanduses.
    Vitsuri sõnul on vaja veel täpsustada, mida mõista eelnõus sisalduva maanteetranspordi all ehk kellel on õigus kasutada märgistatud ahjukütust. «Näiteks kombain sõidab põllule üle maantee, aga tema võib sõita ahjukütusega,» lisas Vitsur.
    Ahjukütuse erimärgistamise eelnõu jõustumise korral on 1. oktoobrist ahjukütuse kasutamise eest sõiduki omanikule rahatrahv eraisiku puhul kolmsada päevapalka ehk 8450 krooni ja ettevõtte puhul 20 000 krooni iga tabatud sõiduki pealt. Rahandusministeerium esitab eelnõu riigikogule lähipäevil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Madis Müür: Funderbeami puhul on hirm laes ja hinnad huvitavad. Aga kuidas Buffett ütleski?
Äkki võib vaikusehetke Funderbeamis näha mitte maailma lõpuna, vaid hoopis võimalusena, küsib investor Madis Müür vastukajana investor Toomase kommentaarile, milles too arutleb, kas rahapaigutustega nimetatud platvormil on tõesti nii hullusti, kui osaku hinnast paistab. Müürilgi on Funderbeami portfell n-ö vee all.
Äkki võib vaikusehetke Funderbeamis näha mitte maailma lõpuna, vaid hoopis võimalusena, küsib investor Madis Müür vastukajana investor Toomase kommentaarile, milles too arutleb, kas rahapaigutustega nimetatud platvormil on tõesti nii hullusti, kui osaku hinnast paistab. Müürilgi on Funderbeami portfell n-ö vee all.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
USA kaubanduspüha tabas ootamatu pööre
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide ostlejad kulutasid tänavu musta reede ajal e-poodides vähem kui mullu, vahendab Reuters.
Audiitorbüroode võitja KPMG: kõige kiirema kasvuga suurte seas
KPMG audiitorteenuste maht on kasvanud viimase viie aastaga ca 70% ehk üle kahe korra kiiremini võrreldes teiste Big4 hulka kuuluvate audiitorfirmadega, märkis KPMG auditi juht Indrek Alliksaar.
KPMG audiitorteenuste maht on kasvanud viimase viie aastaga ca 70% ehk üle kahe korra kiiremini võrreldes teiste Big4 hulka kuuluvate audiitorfirmadega, märkis KPMG auditi juht Indrek Alliksaar.