21. mai 1997 kell 22:00

Valitsus eelistab kütuse värvimist maksustamisele

«Kui maksustada ahjukütus diisliga võrdse aktsiisimääraga, kannatavad kõige rohkem need, kes ahjukütust otstarbekalt kasutavad,» sõnas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Andres Hunt. «Tegelikult on esitatu valitsuskomisjoni põhimõtte vastu,» kommenteeris ta Olav Antoni esmaspäeval riigikogule esitatud eelnõu.

«Mootorikütuse aktsiisi mõte on koguda teede remondiks vajalik raha teedel sõitjate käest,» ütles Hunt.

«Teede remondiks pole mõtet maksustada ahjus põletatavat kütust,» sõnas õliliidu tegevdirektor Henn Pärn. Olav Anton tahab ahjukütuse maksustada, meie euroopalikult erimärgistada, ütles Pärn. «See on palju õiglasem ja tsiviliseeritum,» põhjendas ta.

Eelmise aasta lõpul tuli ahjukütuse aktsiisiga maksustamise ideega välja rahandusministeerium. Koostöös teiste ministeeriumide ja õliliiduga valmis kevadel siiski ahjukütuse erimärgistamise eelnõu.

«Ahjukütuse aktsiisi võrdsustamine diisliga tõstaks kütuseliitri hinda kohe krooni võrra,» põhjendas Andres Hunt.

«Me näeksime ikka väga metslased välja, kui seda teed läheksime,» lisas Henn Pärn.

Olav Anton põhjendas ahjukütuse aktsiisiga maksustamist vajadusega võrdsustada kõigi Eesti kütusefirmade konkurentsitingimused. Tema hinnangul on piiril diislikütuse deklareerimine ahjukütusena vähendanud diislikütuse läbimüüki üle 60 protsendi, mistõttu riigieelarvesse jääb iga kuu laekumata kuni 18,4 miljonit krooni. Taolist asja võib käsitleda kaudselt riigimaksudest kõrvalehiilimisena, märkis Anton eelnõu seletuskirjas.

Samas müüakse aktsiisivaba ahjukütust ainult paarkümmend senti odavamalt diislikütusest, millega aktsiis jääb ahjukütuse müüjatele, väitis ta.

«Arvud on üle pakutud,» kommenteeris Antoni väiteid Andres Hunt. Samas tõdes ta, et Eestis valitseb tendents, et ahjukütuse sissevedu suureneb, diislikütuse import väheneb. Kui märtsis veeti Eestisse 12 000 tonni ahjukütust ja samapalju diislikütust, siis eelmisel kuul imporditi 14 000 tonni ahjukütust ja 7000 tonni diislikütust.

Hundi sõnul ei pea paika ka väide, et ahjukütuse müüjad korjavad aktsiisi. Hinna paneb paika nõudlus, märkis ta. Kuni seadus ei keela ahjukütuse kasutamist autokütusena diisli asemel, on ahjukütus populaarne, ütles Hunt.

Valitsus toetas oma teisipäevasel istungil ahjukütuse erimärgistamise eelnõu, lausus peaministri majandusnõunik Heido Vitsur eile. Erimärgistamise eelnõuga lubatakse värvitud ahjukütust kasutada ainult ahjudes põletamiseks ja mootorikütusena põllumajanduses.

Vitsuri sõnul on vaja veel täpsustada, mida mõista eelnõus sisalduva maanteetranspordi all ehk kellel on õigus kasutada märgistatud ahjukütust. «Näiteks kombain sõidab põllule üle maantee, aga tema võib sõita ahjukütusega,» lisas Vitsur.

Ahjukütuse erimärgistamise eelnõu jõustumise korral on 1. oktoobrist ahjukütuse kasutamise eest sõiduki omanikule rahatrahv eraisiku puhul kolmsada päevapalka ehk 8450 krooni ja ettevõtte puhul 20 000 krooni iga tabatud sõiduki pealt. Rahandusministeerium esitab eelnõu riigikogule lähipäevil.

Hetkel kuum