• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Idapoliitika hiilgus ja viletsus

    Algul läks nagu kõik hästi. Venemaa tunnustas esimesena Eesti poliitilist iseseisvust ning sõlmiti mõlemale poolele kasulik vabakaubanduse leping, mis hõlmas ka vabu transiitveoseid. Muide, see oli NSV Liidu järgsel perioodil esimene niisugune leping, mis tagas meile konkurentidega võrreldes parima positsiooni ja lisas sisemajanduse kogutoodangule 500--600 mln dollarit aastas. Samal ajal oli Eesti täiesti õigesti võtnud strateegilise kursi turumajandusreformidele ja integreerumisele läänega ja Euroopa Liiduga (EL). See võimaldas Eestil jagu saada tehnilisest ja majanduslikust mahajäämusest ning kasutada maksimaalselt ära oma geopoliitilist asendit ida ja lääne vahelise sillana.
    Kuid mingil ajal hakkas Eesti õigelt teelt kõrvale kalduma. 1992. a tulid võimule rahvusradikaalid. Nende soov oli välismajanduses lähtuda 1940. a eelsest olukorrast. Nende idee oli, et mida kiiremini Eesti Venemaast eemaldub, seda rutem jõutakse Euroopasse. Võeti suund Venemaaga majanduslike ja poliitiliste suhete vähendamisele.
    Pikka aega näis, et Eestil on Baltimaadest parimad võimalused ELi pääseda. Kuid nüüd paraneb järjest Läti positsioon, kes muuseas ajab väga aktiivset idapoliitikat.
    Eesti--Vene suhetes on põhifiguuriks saanud suursaadik Mart Helme. Kui mitte arvestada suursaadiku üsna «originaalseid» vaateid Venemaale ning temaga majandussuhete, kaasa arvatud transiit, arendamisele, siis iseloomustab teda põhiliselt abitus ning isoleeritus mõjukatest Venemaa ringkondadest. Helmele täielik vastand on Läti suursaadik Janis Peters, kellel on tihedad ja tõhusad kontaktid juhtivate Vene poliitikute, diplomaatide ja ärimeestega.
    Kui võrrelda Eesti ja Läti idapoliitikat ja sellega seotud sisepoliitikat, siis oleks kõik nagu sarnane: mõlemad püüdlevad ELi ja NATOsse, neil on küllalt sarnane kodakondsusseadus jm. Kuid põhierinevus on mõõdutunne.
    Eesti välisministeeriumi koridorides ringleb naiivne kontseptsioon, mis peab võimalikuks Venemaaga majandus- ja kaubandussuhete kärpimise 1938. a tasemeni. Seejuures aga kiputakse unustama, et tollal oli Eesti põllumajandustoodetele läänes stabiilne ni??, ning Muuga sadamat projektides üldse ei mainitagi.
    Läti kodakondsusseadus on Eesti omast veelgi karmim, erinevuseks ainult see, et alaliste elanike elamis- ja tööluba on seal mitte ajutine, vaid alaline. See on põhjus, miks seal ei ole nii palju Vene kodanike ja välismaalaste õiguste ahistamise kaebusi. Ja üks tähtis asjaolu veel -- ei Lätis ega Leedus ole sõda Vene õigeusu kirikuga. Ka seal püüdsid härra Tosso laadsed ametnikud rentida «õigete» koguduste vara «ebaõigetele», kuid valitsus tegi sellele kiire lõpu ning Läti riigi võit oli sellest sammust kahtlemata suurem kui üksikisikute võit.
    Ja kõige selle kokkuvõtteks esitan Läti ja Eesti võimalused Vene naftasaaduste transiidis, võttes allikaks autoriteetse Washingtoni väljaande Published by Energy Security Analyses. Seal öeldakse Muuga sadama nafta- ja naftasaaduste läbilaskevõimaluste suurendamise kohta järgmist: «See pakub huvi Lukoilile, kellel on Eestis tütarfirma ja kes tahab Amocoga konkureerida kohalikul mootorikütuse turul. Lukoil on valmis ostma kuni 50% Vene aktsiatest selles Muuga sadama projektis, mis tähendaks ühtlasi Kiri?ist naftajuhtme rajamist. Kuid Vene välisministeerium on selle projekti vastu, kuna koostööd Tallinnaga peetakse perspektiivituks ja absoluutselt võimatuks viimase ettenägematu hoiaku tõttu. Läti variant näeb ette olemasoleva naftajuhtme kasutamist ja Ventspilsi sadama rekonstrueerimist. Seda projekti Vene välisministeerium toetab.»
    Tean, et härra Enn Sarap juhib hästi Tallinna Sadamat ja et Aadu Luukasel on head ärikontaktid Vene firmadega. Mõistan, et kui läheb hästi Tallinna Sadamal ja Pakterminalil, siis läheb paremini ka Eestil. Tahaksin väga, et seda mõistaksid ka meie poliitikud ja diplomaadid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.